Haridusblogi

Õpilasliit taunib õpilaste poliitilist ärakasutamist

2010-09-05T14:48:00.001+03:00

Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL) juhatus ei pea õigeks õpilaste haaramist nende enda teadmata ja nõusolekuta erakondade tegevustesse ning kutsuvad kõiki erakondi üles hoiduma sellest.

Õpilaste ärakasutamine on moraalitu ja karistatav käitumine. Kuigi Pärnu õpilastega toimunu kohta pole täpset pilti, on selge, et õpilased suunati koolitusele, mille sisuks on ühele erakonnale kampaaniat teha. Noorte kodanikuharidus ja poliitiline koolitamine on olulised asjad, kuid need peaksid toimuma siiralt ja avatult.

Kutsume üles kõiki erakondi hoiduma sellisest tegevusest. Noorte suhtes tuleb ausalt käituda ja kui mõni erakond soovib kaasata noori kampaaniatesse, siis tuleks seda ka selgelt öelda. Samuti juhime ka tähelepanu sellele, et kooli- ja huvijuhtide roll info edastajate ning noorte suunajate näol on piisavalt oluline, et see nõuaks nendepoolset kõrgendatud hoolsust sõnumite sisu osas.

Tuletame meelde, et vastavalt rahvusvahelisele uuringule on meie 8. klassi õpilastest juba 53 protsenti olemas parteiline eelistus, kuigi vaid 23 protsenti neist usaldas erakondi kui institutsiooni. Seega tuleb noorte eelistuste ja usaldusega väärikalt ümber käia.

Igal õpilasel on õigus oma huvide järgi tegevusi valida ja ka erakonna noortekogu liikmeks hakata. Samuti ka lihtsalt osaleda mõne erakonna kampaanias.

Õpilased on noored kodanikud, kes alles õpivad tundma oma ühiskondlikke ja poliitilisi õigusi ja kohustusi. Ja selles on perekonna kõrval kõige olulisemal kohal kool. Seega peavad Eesti koolid olema erakondlikust kallutatusest vabad ja pakkuma noortele mitmekesist ja tasakaalustatud ühiskonnaõpetust ja kodanikuhariduse võimalusi laiemalt.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi. EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 100 000 õpilase.

Ameerika üldhariduse õpiväljundite standard

2010-07-22T01:21:00.001+03:00

USA-s on haridusministeeriumi toetusel ja haridusvaldkonna katusühenduste eestvedamisel koostatud üldhariduse ühiste õpiväljundite standard.

http://www.corestandards.org/the-standards

Märkimist vääriv on selles keelega seotud teadmiste, oskuste ja hoiakutega (võrreldes meie kirjandikeskse ametliku käsitlusega):

http://www.corestandards.org/the-standards/english-language-arts-standards/introduction/students-who-are-college-and-career-ready-in-reading-writing-speaking-listening-and-language/

Ettevõtliku Kooli algatus toob koolidesse praktilist õpet

2010-05-05T21:15:00.001+03:00

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse (IVEK) konkurss „Ettevõtlik kool“ laienes sel aastal lasteaedadesse ja Tartumaale ning tõi konkursile rekordiliselt 73 projekti. Algatuse eesmärk on tõsta hariduse kvaliteeti, suurendades praktilise õppe ja laste isetegemise osakaalu Eesti üldhariduskoolides.

„Konkursi kasvav populaarsus ning laienemine Tartumaale näitab, et Eesti haridussüsteemis on vajadus praktilise õppe osakaalu suurendamise järele,“ rääkis konkursist IVEKi juhataja Kadri Jalonen.

„Faktidel põhinev õpe kinnistub paremini, kui seda toetavad praktilised väljundid. Täna on võimalik juba rääkida konkursi positiivsest mõjust, sest õpetajate kinnitusel on õpilased muutunud aktiivsemaks ja vastutustundlikumaks õppetöös, suhe täiskasvanutega on kujunenud paremaks,“ lisas Jalonen.

„Projektis osalevate õpilaste puhul on olnud märgata palju suuremat isetegemise soovi, algatusvõimet ning huvi kasvamist hariduse vastu,“ rääkis eelmisel aastal võistlusel peavõidu saanud Lohusuu kooli õpilasi juhendanud õpetaja Heili Eiche. „,Loodusõpetuse tundidest inspiratsiooni saanud õpilased ehitasid kooliõuele ilmakaarte määraja ja päikesekella, panid üles looduse infostendi ja lindude pesakastid, rajasid õpperaja ning täiendasid kooli ürdi- ja lilleaeda“ kirjeldas Eiche võiduprojekti.

Sel aastal osalevad konkursil pea pooled üldhariduskoolid Ida-Virumaalt, 10 lasteaeda ning mitmed üldhariduskoolid Tartumaalt. Koolid esitasid konkursile kokku 73 projekti, eelmisel aastal oli projekte 52. Projekte tutvustatakse järgmise kahe nädala jooksul IVEKi blogis (www.ivek.ee/blogi). Konkursi võitjad, kõige rohkem koolielu muutnud projektid, kuulutatakse välja 12. mail auhinnagalal Jõhvi Kontserdimajas.

Projektiga on Ida-Virumaal tegeletud tänaseks viis aastat. „Ettevõtliku kooli“ eesmärgiks on, et õpilane on ettevõtliku hoiakuga - julge algataja, otsib uusi lahendusi, kõrge motivatsiooniga, tegutseb koos teistega, püstitab eesmärke, saavutab tulemusi, on vastutustundlik, hooliv ja võimeline ise ennast analüüsima.

Programmi on kaasatud nii õpilased ja õpetajad kui ka kohalikud ettevõtjad, lapsevanemad ja omavalitsusüksused. Samasugune programm on edukalt käivitatud ka Rootsis, Soomes ja Lätis. “Ettevõtlik Kool” programmi toetavad Euroopa Liit, Eesti riik, kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad.

Gümnaasiumi lõpueksamitest

2010-02-18T00:55:00.001+02:00

Kooli lõpueksamid võiksid olla õpilase jaoks vaheetapiks ja kokkuvõtteks senisest õppetööst ega peaks näitama pelgalt soorituse taset ühes aines. Sellele põhimõttele ei vaidle vastu koolijuhtide ühenduse, lastevanemate liidu, õpetajate liidu ega haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.

Eksamikartuse allikaid on mitu, üks kindlasti see, et eksamite tulemuste järgi toimub igal aastal nõiajaht pingeridade koostamise kaudu. Aineõpetajad hakkavad selle ennetamiseks õpilasi eksamiks drillima, vanemad lapsele õppimist peale suruma ning õpilane asub tuupima. Aga tuupimine on õppetöö tulemuste seisukohalt pikemas perspektiivis kasutu.

Eksamist ei tohiks korraga sõltuda nii kooli lõpetamine kui ka kõrgkooli astumine. Aine lõpuhinne võiks olla vajalik kooli lõpetamiseks, küpsuseksamid pigem edasiste valikute jaoks (edasivaatav, ent mitte määrav). Nii läheb õpilane julgemalt eksamile vastu ning ka õpetajad saavad keskenduda aine õpitavaks muutmisele ja teiste ainetega seoste loomisele.

Avaldati Õpetajate Lehes 29.01.2010

Mis ja miks läks valesti, et me pole seda saavutanud? Eesti Hariduse Visoon 2010

2010-02-05T15:09:00.002+02:00

VÄLJAVÕTE STRATEEGIAST ÕPI-EESTI (KOOSTATUD 2001)

VISIOON - EESTI HARIDUSSÜSTEEMIST AASTAL 2010

Haridus on muutunud Eesti rahvusliku arengu peamiseks eelduseks: uutele teadmistele põhinev, avatud rahvusvaheline koostöö edendab Eesti kultuuri ja teadust ning suurendab rahvuslikku rikkust.

Selle saavutamiseks on ühiskonnas ja haridussüsteemis toimunud järgmised muutused:

Õppimine on muutunud kõigi ühiskonnaliikmete jaoks loomulikuks eluviisiks. Õppimisena ei käsitata enam ainult traditsioonilist õppetööd klassiruumis. Õpitakse igal pool - koolis, perekonnas, õpiringis, töö juures, kogukonnaga suheldes, meediat jälgides jne. Üksikteadmiste ja oskuste kõrval olulisemaks hinnatakse pädevusi, mis lubavad õppuritel mõista paremini nähtuste ja protsesside olemust ning omavahelisi seoseid, valmistades neid nii ette toimetulekuks uudsetes olukordades. Lähtudes ühiskonna võimalustest kujundatakse õpivõimalusi ja -programme vastavalt õppurite soovidele ja vajadustele. Inimeste õpimotivatsiooni toetatakse igati. Kõigil õppe-
tasemetel pööratakse tähelepanu eriti andekatele, mahajääjatele, puuetega ja riskiperedest pärit õppuritele ning võimaldatakse neile sobivaid õppevorme ja õpet individuaalõppekavade järgi.

On muutunud õpetaja töö. Teadmiste edastamise kõrval on muutunud oluliseks juhendaja, mentori ja vahendaja roll. Muutuv keskkond ning uued ülesanded tähendavad õpetaja jaoks üha enam ka ise õppuriks olemist. Formaalharidus-
süsteemis on õpetaja üks peamisi ülesandeid ennast usaldava, väärika, õpioskustega inimese ettevalmistamine. Traditsioonilises õpieas õpilaste õpetamise kõrval suudavad õpetajad olla juhendajaks ka täiskasvanud õppuritele.

Õppeasutused kasutavad suheldes kogukonnaga avatud suhtlemisstiili. Õppe korraldamisel arvestatakse õppurite vajadustega, koolielu korralduses osalevad aktiivselt õppurid ise, lapsevanemad ja piirkonna huvirühmad. Õppeasutused näevad oma põhiülesandena õppuri isiksuse arengu väärtustamist ja õpioskuste välja-
arendamist. Õppetegevuses ja õppeasutuste töö korraldamisel kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavahendeid. Eelnevat õpi- ja töökogemust arvestatakse õpingute jätkamisel formaalharidussüsteemis.

Õppeasutust iseloomustab õpetajate omavaheline koostöö ning partnerlus kodu ja/või kogukonnaga, õppetegevuse pikaajaline planeerimine. Hariduspoliitiliste otsuste ettevalmistamisel ja langetamisel on vähenenud riigi roll, tõusnud äri- ja kolmanda sektori tähtsus. Otsuse kujundamise protsessides osalevad vastutustundega tööandjate, töövõtjate, lastevanemate ja teiste kodanikualgatuslike huvirühmade esindajad.

Eesti haridussüsteem on ühtne, õpetamine eri keeltes ei tähenda erinevust õppe sisus ja hariduse kvaliteedis. Kohustusliku tasemeõppe raames omandatakse eesti keel tasemel, mis võimaldab jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutustes. Väärtustatakse eesti keele säilimist ja arengut ning rahvusteaduste viljelemist ja arengut. Haridussüsteem kujundab ja soodustab sallivust ning avatust teiste kultuuride suhtes, ühise teabevälja taastootmist ja kultuurilist mitmekesisust.

Kingi koolile raamat

2009-11-19T00:25:00.001+02:00

Seoses Paide Gümnaasiumi 100. juubeliga novembris toimub kampaania „Kingi koolile raamat“.
Tegemist on ettevõtmisega, mis esmakordselt viidi väga edukalt läbi kümme aastat tagasi. Tänu sellele täienes kooli raamatukogu fond märkimisväärselt.

2009. aasta jooksul ei ole majanduslike põhjuste tõttu kooli raamatukogu uue kirjandusega komplekteerimine võimalik olnud. Koostatud on nimekiri raamatutest, mis oleksid meie kooli õpilaste ja õpetajate jaoks vajalikud.

Igale kingitud raamatule lisatakse raamatukogus kinkija nimega juubeliaasta kampaania logoga eksliibris. Tegemist on vajaliku ja kasuliku algatusega, mida toetavad Õpilasesindus ja T.O.R.E.

KINKERAAMATUTE NIMESTIK:
http://www.paidegymn.ee/kodukalingid/2009-2010/vilistlased/kinkeraamatute_nimestik.pdf
Leitav ka gümnaasiumi kodulehel.

Mida võib poliitviha teha meie noortega?

2009-10-21T03:32:00.002+03:00

Väljavõte ühest kirjast, mille sain mõned päevad tagasi ühe listi vahendusel:

"Kujutame ette, et algamas on põhikooli ühiskonnaõpetuse tund. Õpilased tulevad klassi ja enne oma kohale jõudmist hüüab Kevin valju häälega: "Õpetaja, kas Te teate juba, et kesikud jäid Tallinnas jälle võimule? Ja Savipäts sai kõik sibulate hääled endale ja mõned lollid eesti penskarid hääletasid ka tema poolt."
Sellepeale karjuvad veel mõned hääled, et keskerakond on kräpp ja putini tallalakkuja ning savikas oma pundi ja venelastega kasigu Venemaale.

"Ja Rahvaliit, see maakate punti, kaob varsti üldse ära, raadios öeldi," hõikab keegi.Jälle kostab naeru. Õpetaja teeb näo, et ei kuulnud midagi, tema mees on ikka veel Rahvaliidu liige ja mõned õpilased teavad seda.

Klassis käib tunnikella eelne sekeldamine ja õpetaja laseb pilgul ringi käia. Mann istub kuidagi väga vaikselt oma kohal ja vaatab kiirelt silmi pilgutades enda ette. Ka Tõnu on kuidagi tõsine. Õpetajale meenub, et nägi Manni isa ja Tõnu venna nimesid vallalehes. Nad kandideerisid Keskerakonna nimekirjas. Aga ta ei jõuagi enam kaugemale mõelda, sest temast tormab mööda ja uksest välja nuttev Galina. Samal hetkel käib hele laks - kaks possi rüselevad, Kevini vasak põsk punetab Vadimilt saadud kõrvakiilust.

Vadim karjub kogu klassile, et tema pole mingi sibul ja kui teda siia ei taheta, siis ta võib siit minema ka minna, aga võetagu teadmiseks, et isegi reformierakondlane Keit Pentus hakkas Lasnamäe venelastega rääkimiseks vene keelt õppima. Kas tema peab siis ka nüüd Venemaale kasima?

Kell heliseb, õpetaja tõuseb ja läheb kõigepealt poiste juurde, käsib mõlemal kohale istuda ning juhtumi kirjelduse kirjutada.Küll õppealajuhataja pärast tegeleb sellega. Siis läheb ta ukse taha ja palub Galinal klassi tagasi tulla. Aga Galina on jõudnud juba oma üle tee olevas toidupoes töötavale emale helistada ja ütleb, et ema lubas kohe õpetajaga rääkima tulla.

Õpetaja tuleb murelikult klassi tagasi. Galina on tegelikult üks parimaid õpilasi, eelmisel aastal sai maakonna eesti keele olõmpiaadil koguni esimese koha, vaatamata sellele, et kodune keel on vene keel. Ka tema ema räägib õpetajaga enamasti eesti keeles, kuigi veidi konarlikult. Ja just paar nädalat tagasi oli Galina ema talle öelnud, kui väga ta rõõmustab, et Galina korraliku eesti hariduse saab. Õpetaja on veidi häiritud eelseisvast vestlusest, aga viimane aeg on tunniga peale hakata.

"Tänase tunni teema on Eesti Vabriigi Põhiseaduse II peatükk, kus on kirjas meie põhiõigused, vabadused ja kohustused. Nagu te teate, on meil kõigil siin hea elada sellepärast, et Eesti on demokraatlik riik ..." alustab õpetaja."

.

TLÜ kasvatusteaduste üliõpilased kutsuvad õpetajaks õppima!

2009-10-14T23:40:00.001+03:00

21. oktoobril korraldab Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi üliõpilasnõukogu KÜN kasvatusteaduslikke erialasid tutvustava Erialalaada, et kutsuda inimesi üles kasvatusteaduseid rohkem väärtustama.

Erialalaat toimub 21. oktoobril 2009 Tallinna Ülikooli avatud uste päeval ja on suunatud nii ülikooli astujatele kui juba õppivatele üliõpilastele. Erialalaada raames tutvustatakse Kasvatusteaduste Instituudis õpetatavaid erialasid ja räägitakse nende erialade reaalsusest – näiteks kuidas toimub õppimine ülikoolis, kuhu minna tööle ning millised on edasiõppimise võimalused magistri- ja doktoriõppes. Tudengid ja haridustöötajad vestlevad erinevates aruteluringides kasvatusteaduste vajalikkuse ja tulevikuperspektiivide üle.

„Kasvatusteadused on ühiskonna arengu jaoks määrava tähtsusega ning õppimist ja õpetajaid tuleb väärtustada. Erialalaada eesmärgiks on purustada müüte ja hirme, mis ülikooli astujaid kasvatusteaduslike erialade juures heidutada võivad,“ sõnab projektijuht Lisell Veskimeister. Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi üliõpilasnõukogu KÜN esimees Siiri Evard lisab: „Kuuludes Eduko programmi alla kannab ka Erialalaat üldeesmärki tugevdada Eesti haridusteadust.“

Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudis saab bakalaureuseõppes õppida järgmistel erialadel: alushariduse pedagoog, andragoogika, eripedagoogika, klassiõpetaja, pedagoogika (humanitaaria ja loodusteaduste suund), kutsepedagoogika. Magistriõppe erialad on alushariduse pedagoog-nõustaja, andragoogika, hariduse juhtimine, eripedagoog-nõustaja, kasvatusteadused, mitme aine õpetaja, pedagoogiline nõustamine.

Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi üliõpilasnõukogust KÜN

KÜN on 2005. aastal loodud Kasvatusteaduste Instituudi tudengite õigusi ja huve kaitsev ning esindav kogu.

Lisainfo: www.esindus.ee/kyn

Lisell Veskimeister,

Erialalaada projektijuht,

aseesimees avaliku poliitika valdkonnas

Kasvatusteaduste Instituudi üliõpilasnõukogu KÜN

+ 372 55 63 77 35

lisell.veskimeister@gmail.com

Soome saab innovatsiooniülikooli

2009-09-30T01:27:00.000+03:00

Helsingi kaubanduskõrgkoolist, kunstitööstuskõrgkoolist ja tehnikülikoolist moodustatakse AALTO ÜLIKOOL. Majandamine, kunst ja tehnika saavad ühes ülikoolis kokku. Eesmärk on, et aastal 2020 kuuluks Aalto ülikool maailma parimate hulka.

Aalto ülikool on sihtasutuse vormis ülikool. Soome riik maksab põhikapitali 500 miljonit eurot ja annetajatelt kogutakse 200 miljonit. Üliõpilaste arvuks on planeeritud 20 000 ja sellegta saab Aalto ülikoolist suuruselt Soome teine ülikool Helsingi ülikooli järel.

Aalto ülikool alustab tegevust 1. jaanuaril 2010. Aalto ülikooli esimene rektor on Ph. D Tuula Teeri, kes töötas 1996. aastast Stockholmi tehnikakõrgkoolis, viimati prorektorina. Molekulaarbioloog.

Rektor Tuula Teeri peab blogi
http://aaltoblogi.blogspot.com/
www.aaltoyliopisto.info/sv/view/innovaatioyliopisto-fi/aalto-universitetet
http://www.aaltoyliopisto.info/en/

Mine Tagasi Kooli!

2009-09-29T20:58:00.000+03:00

Võta osa!

19. - 23. oktoobril toimub taas üha suuremaid tuure koguv projekt "Tagasi kooli", millega sel aastal liitunud rekordarv koole.

See aga tähendab, et igas Eestimaa nurgas oodatakse inimesi, kes valmis minema tagasi kooli ja jagama oma kogemust lastega. Teie poolt antud tunnid võimaldavad muuta koolielu mitmekesisemaks, andes õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevatest
eluvaldkondadest.

Lisaks saate ise hea võimaluse kohtumisteks õpetajate ja koolijuhtidega. Just sellest võib saada ajend mõtete kogumiseks järgmiste sammude jaoks - kuidas aidata kaasa Eesti hariduse edenemisele ka pikemas perspektiivis.

Lähem info ja registreerumine www.tagasikooli.ee.

"Tagasi kooli" nädal on Vabariigi Presidendi ja Sihtasutuse Noored Kooli algatus. Tegevus toimub oktoobris, “Hea õpetaja” kuul.

Seminar: MEESÕPETAJAD 28.sept Tallinna Ülikoolis

2009-09-24T16:10:00.001+03:00

Miks on koolides nii vähe meesõpetajaid? Kui palju meesõpetajaid on Eestis?Miks õpib praegu vähe mehi õpetajaks? Kas oleks üldse vaja rohkem meesõpetajaid? Kuidas olukorda parandada? Kuidas mõjub naiste seltskonnas töötamine?

Nendel teemadel arutame teetassi ümber 28. septembril kell 18.00 – 20.00 Tallinna Ülikoolis ruumis M-648. Oma kogemustest räägivad õpetajaks õppivad noormehed ja juba töötavad õpetajad.

Oodatud on kõik huvilised. Palun anna oma tulekust märku aadressil siiri.evard@gmail.com

Seminari korraldab:

Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna kasvatusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu KÜN

Millal saab Eestis õppida vaid 1. a ülikoolis või kutsekoolis?

2009-07-15T02:09:00.004+03:00

Eelmisel nädalal rokkis Eesti meediat uudis, et varasemast enam on noored tänavu pürgimas ülikoolidesse. Samas muretsevad palju kutseõppeasutused ja ka haridusminister, et kutsehariduse suunale ei jagu õppureid.

Kas ei oleks Eestis aeg luua nii kutsekeskhariduses kui ka kõrghariduses nn lühike tsükkel - õppeaeg 1 - 1,5 aastat, mille tulemusena saab õppur lühiõppe diplomi?

Just sellistele õpingutele on rõhku panemas ka oma muudatustega USA president Obama suunates nn community college´tesse täiendavalt 12 miljardit dollarit.

See, kas sellist lühitsükliga õpet pakuksid kutseõppeasutused, kõrgkoolid või gümnaasiumid, oleks korralduse küsimus. Oluline on, et noortele selline võimalus on loodud. Noorte töötuse, erialavaliku teadlikkuse ja sellest tulenevate sotsiaalsete probleemide ennetamiseks on see üks paremaid viise, mis Eestis kasutamata.

ÜLESKUTSE: osaleme Riigikogu istungil (HOMME kell 14.00!)

2009-06-16T15:51:00.001+03:00

Edastan üliõpilaskondade liidu üleskutse:

Head üliõpilased,

tänase päeva kokkuvõte on see, et lisaeelarve arutelu jäi Riigikogus pooleli kuna aeg sai otsa. Siiski ikka veel laiutab eelarves rida, mis näeb ette õppelaenu hüvitamise kaotamist (küll erisusega, et kõik saavad teha kuni 1. juulini taotluse laenu kustutamiseks), mis on täiesti totrus.
Seega kutsun kõiki üliõpilasi üles osalema homsel (kolmapäev) Riigikogu istungil.

Istung algab kell 14.00 (oleme kohal 13.45). Ainult seeläbi, kui me oleme ise kohal saame näidata oma meelsust ning solidaarsust antud küsimuses.

Pähe kindlasti teklid!

Riigikokku sissesaamise pärast ei pea te muretsema sest selle eest vastutame ise. Avame täiendava registreerimise EÜLi koduleheküljel, et omaksime ülevaadet, kes saavad osaleda ja kes mitte. Registreerida saab siit.

Seega HOMME kõik RIIGIKOGU ISTUNGILE!!

Joonas Pärenson

EÜLi juhatuse esimees
+(372) 555 257 56

joonas.parenson@eyl.ee

ÜLEKUTSE: Miks on sulle oluline õppelaenu kustutamine?

2009-05-23T22:51:00.002+03:00

Kordan EÜL blogis esitatud üleskutset:

Jaga oma õppelaenu lugu

Valitsus on tulnud välja ettepanekuga lõpetada õppelaenude hüvitamine riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatele.

Seoses sellega ootame kõigi õppelaenu võtnud ning praegu avalikus sektoris või kohalikes omavalitsustes töötavate inimeste mõtteid riigi poolt planeeritavate muudatuste kohta. Eriti ootame lugusid inimestelt, kelle elu riigi ootamatu otsus teravalt mõjutab.

Oodatud on kõik mõtted. Isegi, kui oled planeeritavate muudatuste poolt, anna oma mõtetest meile teada.

Oma mõtted palun saata aadressile eyl@eyl.ee. Kirjas märgi palun ära ka oma kontaktandmed, et võiksime vajadusel sinuga ühendust võtta.

Eesti kõrghariduse suurim probleem on tudengite sõnakasutus?

2009-04-28T20:54:00.004+03:00

Vähemalt sellise järelduse saab teha kui vaadata haridusminister Lukase reaktsioonile Euroopa Üliõpilasliidu täna avaldatud Euroopa kõrghariduse rapordile.

Aga mis siis on tegelik probleem?

Kas kontekstist välja rebitud ja üksikule sõnale asetatud liigne rõhk või fakt, et töötavad tudengid omandavad tegelt diplomi ja õppetööle sisuliselt pühenduda ei ole võimalik?

Ministri väide, et eagrupist osaleb meil kõrghariduses üle Euroopa keskmise, on formaalne näitaja, mille teeb aga sisutuks fakt, et Eesti tudengid saavad osaleda õppetöös Euroopa tudengeist kõige vähem.

Jääb vaid soovivad kainet mõistust ja suunatust lahendustele.

Tudengite ootused Euroopa Parlamendi valimisteks

2009-04-20T12:47:00.004+03:00

Euroopa Üliõpilasliit võttis sellel nädalavahetusel vastu Euroopa Parlamendi valimiste platvormi. Kõigi Euroopa üliõpilaste ühisplatvorm “Kvaliteet, võrdsus, ligipääs kõigile: Euroopa Kõrgharidus aastani 2014” kohaselt saab Euroopa Parlament otseselt mõjutada Euroopa Kõrgharidusruumi arengut.

Platvormis teevad üliõpilased ettepaneku suurendada Euroopa Liidu poolt eraldatud summasid elukestva õppe ning üliõpilaste mobiilsust toetavatele programmidele. ERASMUS programm peab tulevikus pakkuma bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele täielikku rahalist toetust praeguse osalise asemel. See võimaldaks neil veeta osa oma õpingutest välismaal ning tagaks mobiilsusvõimalustele võrdse ligipääsu.

Üliõpilaste ettepaneku kohaselt peaks hiljemalt aastaks 2020 iga viies Euroopa üliõpilane veetma osa oma õpingutest välismaal (täna on vastav protsent 2,3%). Euroopa Parlament peab toetama ettepanekuid, mis eemaldavad üliõpilaste mobiilsust tõkestavad tegurid nagu viisade või töölubade nõudmine Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tudengitelt, kes siiski õpivad Euroopa Kõrgharidusruumis.

Üliõpilaste hinnangul peab Euroopa Parlament survestama Euroopa Komisjoni, et liikmesriigid ei hakkaks ERASMUS Munduse programmi raames viima välisüliõpilastele sisse õppemakse suurendades nii ebavõrdsust Euroopa Kõrgharidusruumis.

Samuti teevad üliõpilased ettepaneku kinnitada Euroopa Parlamendi poolt Üliõpilaste õiguste harta, mis tagaks üliõpilaste õiguste kaitse üle Euroopa. Samuti soovib Euroopa Üliõpilasliit olla Euroopa Parlamendile konsultatiivpartneriks kõrgharidust puudutava seadusloome osas.

Euroopa Üliõpilasliit on asutatud 1982. aastal. Euroopa Üliõpilasliitu kuulub 49 üliõpilaste katusorganisatsiooni 38 riigist, kes kokku esindavad üle 11 miljoni üliõpilase.

Lisainfo:

Joonas Pärenson
Juhatuse esimees
Eesti Üliõpilaskondade Liit
5552 5756
joonas.parenson@eyl.ee
www.eyl.ee

.

Et õpinguid lõpetada, tuleks need katkestada?

2009-04-15T00:29:00.003+03:00

Vähemalt selline mulje jääb kui lugeda Eesti Päevalehest sotsiaalministeeriumi algatust hakata pakkuma töötuks jäänud ja õpingud katkestanud kõrgkooli naasmiseks ja õppe jätkamiseks ja lõpetamiseks õppestippe. Ideel on jumet ja tasub teostada, ent...

...kaua peavad tänased tudengid, kelle probleeme äraelamisega, ootama korralikku õppetoetuste süsteemi?

Algatuse valguses on vist ainus viis jokitada: laskma ennast eksmattida ja vabanema töökohast (kellel veel on) et tekiks õigus rahalisele toetusele.

Kas siis selle maa tudengid ei võiks jokkides kõrgemat teadmist taotleda, teadusmajandust rajatada...

Tundmatu Tudeng, 2009

Riik suurendab tudengite vabadust valida eriala

2009-03-29T18:16:00.003+03:00

Haridusministeerium on otsustanud vähendada kõrgkoolide riiklike õppekohtade erialade ettemääratust. Nüüd on kõrgkoolidel ja tegelikult ka tudengitel vabam valik eriala üle otsustada.

Seega saavad ülikoolide nõukogud nüüd enam vaielda erinevate valdkondade õppekohtade arvu üle ning suureneb ka üliõpilaskonna esindajate roll.

Samuti on too otsus märgiks, et kõrghariduse õppekohtade riiklik planeerimine ei ole toiminud eesmärgipäraselt - ei ole "tootnud" piisavalt uusi spetsialiste eelistatud valdkondadesse ega loonud vajalikku ligipääsu kõrgkooliõpingutele.

Lugemist: Riik lõpetab erialade kaupa tudengite tellimise (23.03.2009, Postimees)

Haridus: siire bürokraatiast sisule

2009-03-22T22:53:00.005+02:00

Tuleb piltlikult kahe käega nõustuda Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktori seisukohaga, et enne haridusreformi käivitamist on tarvis tõsiseid analüüse ning hoiduda tuleb edasisest bürokratiseerumisest ja selmet võtta suund õppe sisu lahti mõtestamisele.
Loosungutele nagu Tugevad Põhikoolid, tuleb anda sisu!

Lugemissoovitus:

Kasvatusteadlane: vaja on tugevaid põhikoole (Postimees, 22.03.2009)

.

Riigialam või vaba kodanik?

2009-03-19T23:50:00.002+02:00

Kui jätta see Mustamäe kooli õpilase ja venekeelsete õpilasesinduste assamblee peasekretäri juhtumi poliitiline ja avalduse sisuline külg kõrvale, siis teeb muret koolidemokraatia.

Kas kool on ikka keskkonnaks, kus õpilane saab kujundada ja väljendada vabalt oma arvamust? Samuti, et kas seaduses kirjeldatud õpilasesindus ikka saab reaalsuses tegutseda õpilaskonda puudutavates küsimustes sõltumatult kooli juhtkonnast?

Kas kasvatame õpilastest riigialamaid või kodanikke? Too Mustamäe kool kaldub esimesse...

Kutsekooli õpilaste vaesumise vastu!

2009-02-26T01:12:00.005+02:00

Just sellisena paistab haridus- ja teadusministeeriumi ühest viimase aja algatusest. Nimelt on ministeerium avalikustanud E-õiguse portaalis eelnõu "Kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus" ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.

Muude oluliste muudatuste nagu varasema õpingu- ja töökogemuse arvestamise põhimõtete sätestamise, on eelnõus ka osa, millega soovitakse suurendada koolide võimalust anda õppetoetusi lähtudes õppuri majanduslikust olukorrast.

Ebaotstarbekas kasutus ehk edukusstippide asemele sotsiaaltoetused?

Selline algatus on tervitatav, ent eelnõu seletuskirjas on esitatud põhjenduseks:
"õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eesmärgiks on tagada õppetoetusteks eraldatud rahaliste vahendite otstarbekam kasutamine kutseõppeasutustes, võimaldades suurema osa vahendite suunamist eritoetusfondi".

See aga tekitab küsimuse, et miks ei muudeta kutseõpilaste õppetoetuste süsteemi tervikuna tehes toetuse taotlemise peamiseks aluseks õppuri majandusliku seisu - tänane "vahendite kasutus" toetuste jagamisena hinnetepõhiselt on ju "ebaotstarbekas". Omaette küsimiseks on see, et miks mitte muuta selliselt ka kõrgkoolide üliõpilastoetusi.

.

Ka bakalaureus on haridus!

2009-02-16T00:36:00.002+02:00

Eestlased on hariduse usku rahvus - ei jõua laps rinnalt maha kui viiakse lasteaeda, kust märkamatult jõutakse juba kooli.

Usinamad vanemad aga hangivad lastele veel koolieelseid kursuseid. Näiks nagu ilus algus elukestvaks õppeks. Ent kui noor jõuab kõrgkooli, siis avastab ta esimese "hariduse", mida ei peetagi "hariduseks". Lubage mul tutvustada: bakalaureus!

Jah, just kõrgkooli esimene aste on viimastel aastatel vihatuim "haridus". Küll süüdistatatakse teda kutsekoolide populaarsuse äravõtmises; küll selles, et peibutab olematute teadmiste ja oskustega ligi suuri noorte masse, kes pärast töötuna ühiskonnale koormaks saavad. Seega on meie haridusastmestikus keskhariduse ja magistrikraadi vahel kadalippu meenutav tühimik, millesse astunud noori sunnitakse seda kiiresti läbima.

Kuhu küll kvaliteet jäi?

Kiirus ja kvaliteet ei käi alati käsikäes. Kolme aastaga ei suuda keegi omandada eriala - väidab enamik õppejõude, aga ka tööandjaid. Kusjuures siunajad ise on ka need, kes enim panustavad õppeprotsessi pinnapealsusse ja kiirendusse.

Üks viimase aja arutelusid on kaotada ära lõputööde kaitsmine bakalaureuseõppes asendades selle kohati lausu lõpueksamiga. Argumendiks seejuures väide, et tegelikult ei ole bakalaureus üldse iseseisev haridusaste vaid magistrantuuri "ruumikas esik", kus sujuvalt "meistrite elutuppa" asutakse. Kahjuks ei ole Eestis võimalik ilma bakalaureuse kraadita astuda magistriõppesse. Kui oleks korralik varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise põhimõtete kasutamine ning sisseastumiseksamid magistrantuuri, võiksime rääkida teisiti.
Tegelikkuses on bakalaureuseõppe pinnapealsuse taga kaks teineteist võimendavat tendentsi - vähestest finantsidest tulenev ülemäärane üliõpilaste vastuvõtt ning õppejõudude suutmatus neid masse isikustada, innustada ja suunata. Suur tasuliste kohtade arv ja läbimõtlemata lävendid tekitavad hulga üliõpilasi, kes teevad erialavaliku lävendiületuse ja tasuta kohtade olemasolu järgi.

Juhtusin hiljuti osalema ühel koosolekul, kus bakalaureuse lõputööde avaliku kaitsmise ärajätmist põhjendati rahapuudusega - ülikoolil polevat finantse, et maksta õppejõududele need komisjonitunnid kinni! Milline püha lihtsameelsus - õigustada ühe mure tagajärgi teise põhjustega.

Kuid see on reaalsus - alatasustatud ja ületunnilised õppejõud näevad tihti lahendusena üliõpilastega üksiksuhtluse asendamist massikommunikatsiooniga - foorumid, e-mailindus, õpiveebid jne.

Vähem vingumist ja rohkem pühendumist!

Kas siis lahendust ei paista ja jätkame samaviisi? Ei! Tegelikkuses peavad õppejõud ja tudengid vastastikku oma muresid tunnistama ja koos lahendusi leidma. Alavääristades bakalaureuseõpet vähendab õppejõud tulevaste magistrite arvu ja motivatsiooni. Ilma bakalaureuseta ei saa olla magistrantuuri - kui ei taha meelde jääda, võiks esmalt märkmiku sisekaanele kirjutada.

Üks hiljutine tööandjauuring tõi välja, et erinevalt levinud seisukohast, et palk on peamine, eelistavad inimesed austust ja tunnustust. Miks peaks siis tudengi töö ehk õppimisega olema teisiti.

Seega säilitamaks usku hariduse kõikvõimsusse, hoidugem „bakalaureuste" siunamisest. Ei ole keskkool õppimise lõpp, ega pole seda ka bakalaureus. Kolm aastat võib tundub kiirena ja sisutuna just selle pideva kiirustamise tõttu. Seega kuulutame bakalaureuse „hariduseks" ning üks üks probleem meie ühiskonnas on lahendatud.

Tekst on avaldatud ka Eesti Ekspressi veebis (06.02.09)

.

Mis puutub kõrgharidus majanduskasvu?

2009-01-28T21:45:00.003+02:00

22. aprillil 2009 toimub Nordic Hotel Forumis I kõrghariduse konverents, mille peateema on „Eesti kõrghariduse roll uue majanduskasvu saavutamiseks”.

Peateemast lähtuvalt on kuulutatud välja samanimelise esseevõistluse ja kutsutud üles kõikide gümnaasiumide, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide üliõpilasi, õppejõude, teadlasi ja arvamusliidreid sellel teemal kirjutama.

Eesti on osa avatud maailmast, seetõttu oleme paratamatult mõjutatud globaalsest finants- ja majanduskriisist. Kriisi ületamiseks on nii riigil, ülikoolidel, kõrgkoolidel, ettevõtetel kui ka lõpuks igal inimesel täita oma roll. Praegu tehtavate otsuste mõju on märksa pikaajalisem kui majanduskriisi kestus. Meil tuleb teha tarku otsuseid. Millised need on?

1. Korraldajad, tähtajad

Esseekonkursi korraldaja: Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liit

Detailsem informatsioon esseekonkursi kohta pannakse üles kõrghariduse konverentsi veebilehele www.hariduskonverents.ee. Veebileht avatakse 2. veebruaril. Esseekonkursi tööde esitamise tähtaeg on 23. märtsil 2009. Võitjate autasustamine 22. aprillil 2009.

2. Sihtgrupp, eesmärk

Esseekonkursile kutsume osalema gümnaasiumide õpilasi, ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide üliõpilasi ja õppejõude, teadlasi ja arvamusliidreid.

Töid hinnatakse kahes grupis:
1) gümnaasiumide õpilased ning ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide üliõpilased,
2) ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppejõud, teadlased ja arvamusliidrid.

3. Esseevõistluse korraldus
Essee teema: „Eesti kõrghariduse roll uue majanduskasvu saavutamiseks”
Essee maht: 1–2 lk, 1,5 reavahega (kuni 5000 tähemärki koos tühikutega)
Esseede laekumine: elektrooniliselt aadressile info@hariduskonverents.ee
Esseesid loevad ja hindavad kõrghariduse konverentsi töörühma liikmed. Esseesid hinnatakse lähtuvalt kolmest kriteeriumist: mõtteselgus, haarav esitus, originaalsus.

Autasustamine ja esseede avalikustamine:
Parimaid gümnaasiumiõpilaste ja üliõpilaste esseesid premeeritakse rahaliste preemiatega ja kutsetega kõrghariduse konverentsile. Auhinnafondi suurus 10000 krooni. Parimad esseed avaldatakse konverentsi trükises ja veebis www.hariduskonverents.ee.

Lastevanemate vastus põmmpea-ministrile

2009-01-23T11:01:00.003+02:00

Eesti Lastevanemate Liidu avaldus seoses koolikatsetega

23.01.2009

Eesti Lastevanemate Liit (ELVL) peab vajalikuks sekkuda nn eliitkoolide katsete keelustamise teemasse, kuna meie meelest on avalikkuse tähelepanu (tahtlikult?) suunatud valesse kohta. Lugedes ajalehtede pealkirju ning kuulates ametnike sõnavõtte, tundub, et keegi ei küsi enam, miks üks ema sellise Kolgata teekonna ette võttis?

Eelmisel aastal otsustas ELVL Ken Aavikut ja tema ema Heilyt nende võimatuna näivas ettevõtmises toetada. See oli üks võimalus juhtida avalikkuse tähelepanu asjaolule, et ohjeldamatu konkurentsihullus on nakatanud meie haridussüsteemi. Kool on muutunud lõputuks võitlustandriks, kus juba maast madalast selekteeritakse õiged valedest ja luuakse ametkonna juhtimisel eeltingimused hilisema sotsiaalse kihistumise tekkimiseks.

Kujunenud olukorras on üsna ilmekas see, et haridusminister, selle asemel, et probleemi olemust mõista, valas hoopis õli tulle! Kuidas muidu käsitleda väljendit "pummpead, kes arvavad, et nad peavad garanteeritult gümnaasiumisse sisse saama", mida minister kasutas intervjuus TV3 uudistekanalile. Kas oli tegemist ministri panusega haridusterminoloogia uuendamisse või on osadel lapsevanematel alust arvata, et solvati nende lapsi? Ilmselt ei saa minister probleemi põhjustest aru ja asub hoopis isiklikult põhikooli õpilasi sildistama ehk õigeteks ja valedeks jagama.

Kuna hindamine, mõõtmine ja kvaliteet on Eesti haridussüsteemis avalikult määratlemata mõisted, siis annab see igale ametnikule, koolijuhile ja õpetajale võimaluse asja oma suva järgi käsitleda. Peaks olema enesestmõistetav, et juhul kui hindamist kasutatakse, siis tuginetakse eelnevalt sõnastatud ja avalikustatud kriteeriumite süsteemile. Paraku pärsiks säärane selge süsteem märkimisväärselt kooli kui institutsiooni nn konkurentsieelist - ebamugavatest lastest vabanemine muutub väga keeruliseks.

Ka ELVL on veendunud, et koolid kui kogukonna kultuurikeskused võiksid olla igaüks oma nägu ja seepärast omada võimalust selle näo järgi õpilasi valida. Kui üks kogukond otsustab koolis omad reeglid kehtestada, siis on see nende vääramatu õigus. Meie kui kaaskodanike õigus on nõuda, et need reeglid oleksid selged ja üheselt mõistetavad kõigile osapooltele.

Seega teeb ELVL ettepaneku tõsta keelustamise asemel tähelepanu keskmesse selged kokkulepped, läbipaistvus ja aus mäng.

Aivar Haller
ELVL juhatuse liige
5162211
aivar@haller.ee

Kooliastmete asemel lahku õppekavad!

2008-12-09T22:27:00.002+02:00

Jälle on sattutud ühe reformi vormi ohvriks - koolide arv, õpilaste miinimumarv, koolitee pikkus jms.

Minu hinnangul on Lukase algatuses üks tõsiselt toetamistväärivaid ettepanekuid idee lahutada põhikooli ja gümnaasiumi õppekava kuna nende õpetega saavutavad eesmärgid on erinevad.

Koolide kui asutuste-organisatsioonide liitmine-lahutamine jäägi ikka kogukonna määrata. Selle asemel et lahutada, tuleks hoopis luua seaduslikud alused tekitada "mitmekesised koolid" - näiteks põhikool, kus on üldharidusosa, eelkutse, huviharidusrühmad jms. Või keskhariduskeskus, milles on gümnaasiumaste ja kutseerialade rühmad.

Süüdistada üht või teist rühma (õpetajad, omavalitsused, erakonnad jne) reformide blokeerimises, on küsimus idee algataja ja otsustaja võimest kaasata erinevaid osapooli arutellu ning arusaamast, et algne idee ja selle rakendus paratamatult arutelu käigus teiseneb. Esmspäevane kultuurikomisjoni istung, kus arutati riigieksameid, oli ministrile tubliks proovikiviks - nimelt osutus populaarseimaks mitte ministri ettepanek vaid õpilasesinduste liidu algatus.

Rohkem valmidust üksteist kuulata, enam mõistmist ja suuremat võimet koos tegutseda!

.

Teises koolis õppimine keelatud!

2008-12-02T22:43:00.003+02:00

Igati tervitatav on Mainori Kõrgkooli algatus asuda pakkuma gümnaasiumitele majandusainega seotud tunde. Kurb on selle juures vaid see, et nende eest õppemaksu küsitakse, mistap osale õpilaskonnast jäävad need väärt kursused kättesaadamatuks. Muidugi oleks abiks näiteks see, kui kohalik omavalitsus või haridusministeerium hüvitaks vähemkindlustatud peredest pärit õpilastele selle.

Ent asi, mis on taunisvääriline on väide, et sellistel kursustel kogutud ainepunktid on rakendatavad vaid Mainori Kõrgkoolis. Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtetega aga see küll kooskõlas ei ole ja Mainori Kõrgkooli ei saa rakenduskõrgkooli seaduse pr 12' lg 22 ja ülikooliseaduse pr 22 lg 11 ning Kõrgharidusestandardi alusel sellist piirangut ühepoolselt seada.

Üldiselt on kõrgkoolid kohustatud arvestama õppija varasema kogemuse kaudu omandatud teadmiste ja oskustega ning minimaalsete piirangutega lubama need üle kanda ühe või teise ainekursusena.

Lõpetuseks Kõrgharidusstandardi näitel VÕTA-st:

§ 33². Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise eesmärk

Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise eesmärk on:

1) suurendada isikute, sealhulgas erivajadusega isikute hariduslikku ja tööalast mobiilsust ning avardada võimalusi elukestvaks õppeks;

2) võimaldada haridustasemetest koosnevas haridussüsteemis õppimise (formaalharidus), muu organiseeritud õppetegevuse (mitteformaalne haridus) ja erialase töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames õppimise (informaalne haridus) tulemusi lugeda samaväärseks käesoleva määruse § 33¹ lõike 3 punktis 1 nimetatud vastuvõtutingimuste täitmise või õppekava läbimisel saavutatavate õpitulemustega;

3) õppeasutusel paindlikult reageerida tööturul toimuvatele muudatustele ning tööjõuvajaduse muutumisele.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

§ 33³. Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse tõendamise põhimõtted

(1) Eelnevaid õpitulemusi tõendatakse vastava diplomi, tunnistuse või muu haridust tõendava dokumendiga.

(2) Erialase töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud õppimist tõendatakse viitega valminud töödele ja nende esitlusega, näidiste mapi, kutsetunnistuse, töölepingu või ametisse nimetamise käskkirja koopia või muude dokumentaalsete tõenditega. Töökogemuse tõendamisel lisatakse taotlusele erialase töökogemuse kirjeldus ning enesehinnang.

(3) Õppeasutuse nõukogul on lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule õigus kehtestada tõendamisele täiendavaid nõudeid.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

§ 33⁴. Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse hindamise ning arvestamise põhimõtted

(1) Õppeasutusel on õigus vajadusel isiku eelneva õpitulemuse või erialase töökogemuse hindamiseks anda isikule praktilisi ülesandeid, vestelda isikuga või hinnata isiku teadmisi ja oskusi muul viisil.

(2) Õppeasutus:

1) teavitab üliõpilasi eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamiseks kehtestatud tingimustest ja korrast, sealhulgas tähtaegadest ja hindamisega seotud kuludest, mida kannab üliõpilane, ning tulemuste vaidlustamise võimalustest;

2) tagab eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise taotlejale vajaliku informatsiooni ning juhendamis- ja nõustamisteenuse kättesaadavuse;

3) tagab eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise protseduuri ühetaolisuse ja hindamist läbiviivate isikute kompetentsuse ja erapooletuse tulemuse suhtes;

4) loob võimalused hindajate osalemiseks täienduskoolituses ning koostöövõrgustikus;

5) korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamiseks tugisüsteemide, sealhulgas nõustamissüsteemi ja hindajate koostöövõrgustiku loomist.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

Haridus - aruteludest otsusteni

2008-11-21T00:25:00.002+02:00

Riigikogus 13. novembril originaalseid ettekandeid ega sõnavõtte ei olnud. Öeldi palju arukaid mõtteid, tihti neid, mida ammu öelnud on, ent koondatumalt.

Aeg on võtta teemade kaupa kriitika, ettepanekud kokku ning kaaluda nende kooskõla ja ebakohti ning seda, kas need asjade üle on võimalik saavutada heal juhul konsensuslik, halvemal juhul enamuslik otsus, mida ellu viia.

Peaksime senise monoloogide mürast, mida viisakalt nimetame aruteluks, liikuma edasi ja proovides ennast ületada ja kannatada kuulata teisi arvamusi ja üritada leida ühisosa. Kõik, kes võtsin tol päeval Riigikogus sõna võiksid nüüd kokku istuda ja otsused ette valmistada.

.

13. novembril haridusarutelu Riigikogus

2008-11-12T16:58:00.000+02:00

Neljapäeval, 13. novembril toimub Riigikogus kultuurikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti hariduse kvaliteet ja kättesaadavus“ arutelu. Ettekandega esinevad kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls. Arutelust teeb otseülekande Eesti Televisioon. Samuti on see jälgitav interneti vahendusel aadressil: http://www.riigikogu.ee/otseylekanne

Eelseisvat arutelu kommenteerides ütles Peeter Kreitzberg, et hariduse sisuline pool ei vaja järske reforme, kuid hariduse korralduslik pool on takerdunud omavalitsuste, koolide ja ülikoolide kitsaste huvide vahelisse võitlusse. Ainult koostöö ja üleriigiliste huvide esikohale asetamine teeb meid konkurentsivõimelisteks teiste riikide ja piirkondadega. Mistahes kool on õppija jaoks, mitte õppija pole kooli jaoks. Eestist välja siirduvaid üliõpilasi on niivõrd palju (OECD maades õpib praegu 4340 üliõpilast), et ähvardab meid vähese sündivusega aastakäikude jõudmisel kõrgkoolidesse jätta madalakvaliteedilist massiharidust pakkuvaks riigiks. Samas õpib Eestis välisüliõpilasi kordi vähem.

Kreitzberg tõi esile, et koolivõrk tahab ulatuslikku korrastamist ja selgete kvaliteedikriteeriumide püstitamist kõigi koolide ette. Haridussüsteemi aluseks peab muutuma tugev põhikool, mis suudab pakkuda noorele õpetajale piisavalt tööd, kus on kaasaegne õpikeskkond ja infrastruktuur. Kõrgkoolid vajavad täpsemat liigitust ja sellele sobivaid kvaliteedi kriteeriume. Suudame ülal pidada ühte Universitast ja vajame kindlasti ühte tugevat tehnoloogiaülikooli, kellega teised õppeasutused oleksid ühel või teisel määral assotsieerunud.
Kreitzbergi meelest on suurimad probleemid aga seotud täiendõppega, mille rahastamine jääb ELi maadele kümnekordselt alla ja kus panustame peaasjalikult hästiharitud, hästiteenivatele noortele.

Majandust ja haridust ei saa vaadelda isanda ja teenri positsioonilt. Tegelikult peavad nad vedama ühte vankrit. Ettevõtlus peab palju enam panustama arendustegevusse loomaks võimalusi hästiharitud, andekate inimeste karjääriks. „Nõrk haridus, eriti ebakvaliteetne kõrgharidus ning vähese innovatsiooni ja tehnoloogilise tasemega ettevõtlus peletavad koosmõjus meie andekamad inimesed Eestist välja ja muudavad meie jätkusuutlikkuse küsitavaks. Mõlemad vajavad seostatud arengustrateegiat,” rõhutas kultuurikomisjoni esimees.

Peep Mühlsi sõnul on majandussurutise aegadel paratamatu, et poliitikute ja ühiskonna tähelepanu on keskendunud rahale. Samas on ilmne, et majanduse uus tõus sõltub tänastest otsustest – seega on tarkade otsuste ja tegutsemise aeg. „Eesti Koostöö Kogu poolt Riigikogule edastatud ettepanekud kutsuvad seadusandjat ja valitsust üles looma tervikpilti Eesti haridusest, valdkondlikku arengukava järgmiseks kümnendiks. See on Eesti arenguvõime ja elukvaliteedi küsimus,“ ütles Mühls.

Riigikogu pressitalitus

EKA neelab BFM ja TLÜ EKA?

2008-11-03T20:56:00.004+02:00

Selline vähemalt paistab olevat osapoolte loogika. Sest EKA rektor Signe Kivi rõhutab uue hoone valmimise vajadust sellega, et siis saab Tallinna Ülikooli kolledžina tegutseb Filmi- ja Meediakool endale uue maja. Samas Rein Raud on väitnud, et üldist koostööd on tarvis süvendada ja seda näiteks liitumise teel.

Tegelt on mõlemal poolel palavalt õigus. Ent kuidas jõuda hea lahenduseni, kus Eesti ja ka Põhja-Euroopa filmitööstuse arengu eeldused loodud (hoonete, tehnika ning tudengite ja õppejõudude näol) ja kõrgkoolide egolised küsimused rahuldatud?

Kuna Tallinna Ülikooli ja Kunstiakadeemia koostöö potentsiaal on suur, siis võiksid nad mõelda üleval pool liitumisi (BFM EKA-sse) ja allaneelamisi (TLÜ EKA). Kui kaardistada ühiselt hoonete, õppejõudude ja tudengite vajadust, määratleks kokkupuute ala ning koostööö korraldusliku poole (konsortsiumid, ühiskolledžid, ühisõppekavad ja -kraadid), siis oleks ka lõpp sellel Valitsuse poolsel vastutustundetul viivitamisel mõlema kooli kriitilise tähtsusega investeeringuga.

Tunnustagem noori!

2008-10-21T14:49:00.002+03:00

Eelmisel nädalal kuulutati välja tänusündmuse "Hea Eeskuju", millega soovitakse tunnustada ja tänada noori, kes on oma kodukandi või kaaskondlaste hüvanguks teinud tegusid, mis on mõjutanud positiivselt kohalikku elu ja pälvivad tähelepanu.

Kandidaatide hulgast valib žürii ühe noore, kes pälvib "Hea Eeskuju" kuju ja 20000.- kroonise stipendiumi, mis on mõeldud noorele tema edasiõppimise toetamiseks -õpingute alustamiseks ülikoolis, kõrgkoolis või täiendõppeks huvikoolides. Žüriisse kuuluvad noorteorganisatsioonide esindajad ning tunnustatud ühiskonnategelased.

Konkursi võitja välja kuulutamisel on oluline kandidaadi teo mõju ühiskonnas, selle omapära ning eeskujulikkust.

"Hea Eeskuju" kandidaate saavad esitada kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi tublid teod vääriksid laiemat kõlapinda ning tunnustust. Kandidaadi esitamiseks on vaja saata tema lugu ning põhjused, miks on just see noor tiitlit väärt Hea Eeskuju žüriile. Seda on võimalik teha kodulehel www.noortekonverents.ee".

Konkursi auhinna gala toimub Pärnu Noortekonverentsi raames 27. novembril Pärnu Kontserdimajas.

Lisainfo:

Merilin Piipuu
Hea Eeskuju tänusündmuse peakorraldaja
Telefon: 56 481 413
E-post: merilin@noortekonverents.ee

T.Lukase evangeelium?

2008-10-15T23:32:00.003+03:00

Kahju, et faktid ei tähenda midagi (Loodus tunnistas et ise tahtis, et noormees jätaks kätlemise ajaks sigaretti pihku).

Hetkel on kaks kannatajat: end süüdi tunnistanud koolijuht ja ebamäärase meediatähelepanu alla pandud õpilane.

Igasuguse vägivalla (sh õpetajatele füüsilise karmistuse õiguse andmine õpilaste üle) õigustamist tuleb diskussioonis reageerides eirata - selle mõtte levitada on kas ise seda kogenud või ei jaga mütsigi. Postimehe juhtkiri väidab valet selle osas, nagu oleks suuresti direktor süüdi mõistetud; lugedes kommentaare tekib masendav pilt vägivallajanusest rahvamassist, kes esimesel võimalusel kustutaks terve bloki sigarette selle poisi peal... Loodame, et selle taga on siiski kommentaariumi aktivistide äärmuslik vähemus.

Täna on tähtis rääkida pigem tagajärgedest ja ennetusest. Miks meil sellised asjad koolis juhtuvad? Kuidas saame seda ennetada? Kuidas sellistes oludes käituda? Jne.

Minister Lukase käitumise kohta palju ei ütleks, ent õpilasi ja õpetajaid stereotüüpide (saamatu õpetaja versus karistamatu õpilane) kaudu vastandades Eesti koolil eesseisvaid väljakutseid ei ületa. Kösteri-pedagoogika promomine on tagasitee ja koolikeskkonna turvalisuse vähendamine.

.

Tulekul on uus Kooliseadus

2008-10-10T22:56:00.003+03:00

Haridus-ja Teadusministeerium on avalikustanud "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" " ja on saatnud selle kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele.

Samas on igal huvilisel võimalus esitada oma arvamuse, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.

Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=233198

Head lugemist!

.

Head Õpetajate Päeva!

2008-10-04T00:24:00.002+03:00

Sel puhul on paslik tsiteerida esimest haridusministrit Peeter Põldu:

"Sest tarvidus kooli järele, mis noortsugu oma rahvaliikmeteks kasvataks ja teda kodumaast ära ei võõrutaks, tundus ikka elavamalt, mida rohkem Eesti seltskond hakkas ennast korraldama ja oma majanduslist kui ka vaimlist iseseisvust kätte püüdma."

Koolikorjandus või õppemaks

2008-09-29T18:41:00.005+03:00

Tänasest Eesti Päevalehest on võimalik lugeda vanemate annetustest koolidele.

Vastuoluline teema:

- üheltpoolt tore ja kogukonda siduv kui mingi avaliku ja üldtarviliku eesmärgi nimel korjandatakse raha kokku. Mina mäletan omast koolist näiteks õpilasraadio tehnika hankimist.

- teiseltpoolt aga on vastik kuulda, et juhtumitest kus annetuse nime all toimub väljapressimine ja neid, kes ei anna või kel pole anda, hakatakse sildistama.

Omaette küsimus on see, mis sellest rahast saab pärastpoole.

Kui selle eest hangitakse mingi üldine hädavajalik asi (õpikud, ruumiremont, wc-paber vms), mis ühiskondliku kokkuleppe ehk mõne seaduse järgi pidanuks koolipidaja (vald-linn või riik) ise oma eelarvest kinni maksma, siis on tervitatav lastevanemate panus, ent seejärel peaks linna- või vallavalitsus ikka on rahakotti luhvtitama. Sest õppemaksu vastavalt põhiseadusele lastelt ega nende vanematelt võtta ei tohi.

Mida arvata Õpetajahariduse strateegiast?

2008-09-27T20:46:00.004+03:00

Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehel on üleva tutvumiseks ja tagasisideks Õpetajahariduse Strateegia 2008 - 2013 eelnõu.

Tunnustan arengukava koostajaid, sest tehtud töö on rakendatav ega kuulu sahtli põhja. Kindlasti on tervitatav kooli kui kogukonna demokraatlikumaks ja õppivaks organisatsiooniks kujundamine ning õpetaja ühiskondliku rolli esiletoomine. Samuti õpetajahariduse valdkonna juhtimise põhistamine uuringutele.

Samas lisaksin mõned ettepanekud, mis võiksid strateegias oma koha leida:

Esiteks, võiks strateegia analüütilisse ossa tuua ka ülevaate sellest, milline on olukord õpetajaks soovijatega ja potentsiaalsete õpetajaametis töötajatega. Kui selles osas puuduvad andmed, siis tuleb vastav uuring enne strateegia rakenduskava koostamist ära korraldada.

Teiseks, lisaks traditsioonilisele teele õpetajaametisse tulekule (ehk ülikoolis vastava erialal õppimisele), tuleks anda vastuseid ka alternatiivsete viiside tagatusele (ehk siis praktikute ja asjatundjate toomine koolitundi). Formaalselt jäigad kvalifikatsiooninõuded hoiavad koolist ja õppetööst eemal mitmeid oma ala tunnustatud praktikuid ja asjatundjaid, kes võiksid rikastada aineõpet ka kooli kui arengukeskkonda.

Kolmandaks, kodanikuhariduse aspektist on tähtis anda ka vastus sellele kuidas iga meie õpetaja oleks koolilastele demokraatlikke väärtusi peegeldav ja kasvatav eeskuju-isik. Kool on keskkond kus kujunevad meie laste väärtushoiakud ühiskondliku rolli suhtes (teadlik ja subjektne kodanik versus riigialam ja alistuja).

AVALIK PÖÖRDUMINE: Hoolime ja hoiame üksteist rasketel aegadel

2008-09-23T22:16:00.002+03:00

Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) kutsub kõiki ülesse süütama täna ja homme õhtul oma akendel küünlad ja mõtlema sellele, kuidas tema ise saaks rohkem teistest inimestest hoolida. Soomes juhtunu on kurb ja valus meile kõigile.

„Oluline on meeles pidada, et ka kõige raskemad probleemid alati lahenevad. Selleks on ainult vaja ostida neile lahendusi ja mõnikord leida õige inimene. Meil on südamest kahju, et see noormees ei leidnud seda õiget inimest, kes oleks teda aidanud," ütles õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Deivi Sarapson.

Koolitulistamise siin Eestis hoiavad ära mitte metallidetektorid ja tulirelvade keelamine, vaid tavalised inimesed. „Ole tähelepanelik ja hooliv. Ole usalduslikuks toeks kaaslasele, kui ta on sattunud raskesse olukorda, sest sõpra tuntakse hädas."

„Kui sul on mõni mure siis saavad sind saavad aidata usaldusväärsed õpetajad, sõbrad, lapsevanemad, koolipsühholoog, nõustamistelefon, treener spordiklubis ja paljud teised. Igaühe jaoks on keegi," julgustas Deivi Sarapson mitte jääma oma muredega üksi.

Eesti Õpilasesinduste Liit loodab lapsevanemate, pedagoogide ja ka ajakirjanike elutarkusele toimunu selgitamisel nii, et see suunaks meid lahendama ja ennetama sarnase olukorra toimumist Eestis.

Eesti Õpilasesinduste Liit avaldab sügavat kaastunnet Soome õpilastele ja õpilasesindajatele, kellega oleme täna telefoni teel rääkinud.

Kontakt:

Deivi Sarapson
Eesti Õpilaesinduste Liidu juhatuse esimees
5515338
deivi@escu.ee

KOHUSTUSLIK KIRJANDUS: Inimearengu aruanne 2007

2008-09-18T12:31:00.004+03:00

Kuigi aruanne ise valmis juba kevadel, jõudis ta riigikogu saali alles täna. Loodame, et siis hääd riigijuhid ka selle järeldustest õppust võtavad.

Aruande haridust puudutav osa on küll liiga palju numbreid ja statistikat täis, aga annab ette selged suunised, milliseid otsuseid tuleb langetada.

PÖÖRDUMINE: Vastandudes vägivallale

2008-09-03T15:34:00.001+03:00

2. septembril teatavaks saanud noarünnakud võivad näidata muutusi koolikiusamisega seotud hoiakutes. Võimalik, et kiusamise kvantiteet on põhjustanud muutuse vägivalla jõhkruses, ületatud on teatud lävi ning relvade kasutamist ei välista alaealiste kujutlus enam sel määral kui varem – ja samavõrd võimalik, et nii püüavad koolivägivalla ohvrid end kaitsta. Võimalik, et tegemist on nähtusega, mis on konkreetsete inimeste ja olukordade spetsiifiline – või siis ikkagi nähtusega, millel on teatud üldistusjõud kogu ühiskonna ulatuses. Sedalaadi sündmusi tuleb ennetada.

Ajaleht vahendab Asso Kommeri kinnitust, et peamiseks probleemiks Tootsi klassis on poiste kooli saamine ja õppima innustamine, mitte nende omavahelised arveteklaarimised. Ilmselt väljendab see Tootsi klassi õpetajate kõrval ka suure osa teiste õpetajate seisukohta – justkui kooli põhifunktsioon oleks sellest täiesti lahus. Mida aga õigupoolest nõuab õpetajalt laste õppima innustamine olukorras, kus õpilased ei tunne end turvaliselt? Kas ei ole nii, et õpetaja küll eelistaks töötada klassis, kus „omavaheliste arveteklaarimistega“ või muidu murtud meeleoludega tegeleda vaja ei olekski, kuid et reaalse olukorraga silmitsi seistes tunneb õpetaja end jõuetuna seda muutma, tundub ja ongi lihtsam silm kinni pigistada. Jah, vahest teeme lapsevanemana õpetajale ülekohut, nõudes, et õpetaja ja laiemalt kooli ülesanne on ka õppimiseks soodsa keskkonna loomine?

Tähtsad asjad ikka kõigepealt.
Mis võiks olla tähtsam – nii üldiselt kui ka koolis - kui inimeste, eriti laste, elu ja tervise tagamine? Ainult sellelt pinnalt, kui kõige esmased vajadused on hoitud, saab üldse rääkida huvi tekitamisest abstraktsemate asjade vastu - nagu koolitarkused, kultuuri edasikandmine, kodanikuaktiivsuse arendamine, konstruktiivne eneseteostus.

Ka Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32 sätestab: (1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. (3) Kool rakendab abinõud vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks, tehes koostööd tehes koostööd vanemate, kooli pidaja ning vajadusel politsei ning teiste ametiasutuste ja ekspertidega
Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord määratakse kindlaks kooli kodukorras.

Meie Lastekaitseseaduse § 3 korratakse ÜRO Laste Õiguste konventsiooni üldpõhimõtet: Lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid.

Me arvame, et koolides on erinevate huvide ja tingimuste ühismõju tõttu kujunenud välja selline tasakaal, mis teeb keeruliseks keskendumise koolikiusamise taseme olulise vähendamiseks vajalikele tegevustele. Mõtleme, et sellise olukorra muutmiseks on vaja lisaenergiat, täiendavat initsiatiivi.

See initsiatiiv võib tulla lapsevanematelt, kes teadagi on põhivastutajad oma laste heaolu eest.
Eesti kool on selgelt deklareerinud, et ta tahab teha lapsevanematega koostööd. Iseasi küll, kas kool soovib alati ühe samaväärse partnerina teha koostööd teadlike ja kehtestavate vanematega - see võib olla üsna erinev ning siin on kindlasti arenguvõimalusi. Teisalt tajub lapsevanem kooliga koostöös või läbirääkimistel end vahelgi pigem nõrgema positsioonil, kas siis seetõttu, et koostöö-episoodides on tegemist olukorraga „inimene/juhtum versus süsteem“, kui ka seetõttu, et haridussüsteemis toimijad ise kannavad sedavõrd olulisel määral ekspertiisi nii kasvatusküsimuste kui koolikorralduse osas, et haridusvaldkonnas spetsiaalse ettevalmistuseta lapsevanem tunnebki, et süsteemil peab õigus olema. Jõuame vastuoluni: ühelt poolt soovime olukorda, kus lapsevanem usaldab süsteemi ja õpetajat, kuid teisalt viib liigne usaldus ja enese jõuetuna tajumine olukorda, kus koostööd ja konstruktiivseid lahendusi ei teki. Selliselt pinnalt ei saa vastastikku arvestav partnerlus kujuneda, sest see eeldab mõlema poole kindlust nii oma kui ühise asja ajamisel.

See initsiatiiv võib tulla lapsevanematelt, kes teadagi on põhivastutajad oma laste heaolu eest.
Eesti kool on selgelt deklareerinud, et ta tahab teha lapsevanematega koostööd. Iseasi küll, kas kool soovib alati ühe samaväärse partnerina teha koostööd teadlike ja kehtestavate vanematega - see võib olla üsna erinev ning siin on kindlasti arenguvõimalusi. Teisalt tajub lapsevanem kooliga koostöös või läbirääkimistel end vahelgi pigem nõrgema positsioonil, kas siis seetõttu, et koostöö-episoodides on tegemist olukorraga „inimene/juhtum versus süsteem“, kui ka seetõttu, et haridussüsteemis toimijad ise kannavad sedavõrd olulisel määral ekspertiisi nii kasvatusküsimuste kui koolikorralduse osas, et haridusvaldkonnas spetsiaalse ettevalmistuseta lapsevanem tunnebki, et süsteemil peab õigus olema. Jõuame vastuoluni: ühelt poolt soovime olukorda, kus lapsevanem usaldab süsteemi ja õpetajat, kuid teisalt viib liigne usaldus ja enese jõuetuna tajumine olukorda, kus koostööd ja konstruktiivseid lahendusi ei teki. Selliselt pinnalt ei saa vastastikku arvestav partnerlus kujuneda, sest see eeldab mõlema poole kindlust nii oma kui ühise asja ajamisel.

Esitame üleskutse lapsevanematele: liitugem ja astugem tsiviliseeritult, hoolivalt, asjatundlikult ja kehtestavalt koos õpetajatega vastu vägivallale lasteasutustes. Meie ühine vastutustunne võib muuta nii mõndagi. Me suudame, kui tahame!

Las koondumiseks olla esialgu sellised kontaktid: GSM 5344 2077 ja e- posti aadress kalle.laane@mail.ee.

Estelle ja Kalle Laane, lapsevanemad ja ennetustöö uurijad

Kelle jaoks pingutada koolid ritta?

2008-08-29T00:03:00.003+03:00

Mõned päevad tagasi avaldati järjekordselt tabelid koolide kohta, mis tegelikult ei näita mitte midagi.

Nii nagu ei anna superstaari otsimine meile kindlat pilti noorte inimeste lauluoskusest, ei anna eksamitulemuste alusel koostatud pingeread mitte mingit selgust Eesti hariduskvaliteedist.

Oleksin väga tänulik kui ükskord tuleb haridusminister, kes suudab selliste propaganda- ja ebateaduslike tabelite tootmise lõpetada ning näiteks PRAXISe analüüsi põhjal luua ülevaatliku, sisuka ja argumenteeritud koolide, nende õppekeskkonda ja -kvaliteeti hindava ja võrdleva programmi.

Milleks on tarvis gümnaasiumi sisseastumiseksamit?

2008-08-25T23:41:00.003+03:00

Täna käis haridusminister Lukas välja idee, et gümnaasiumi saamiseks peaks iga õpilane tegema sisseastumiseksami. Sügiseks lubas ta esitada ka selleks põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu.

Ent mis eesmärki peaks selline eksam täitma?

Minister argumenteerib kahelt lähtekohalt:

1) ligipääsu piiramine (et suunata-sundida rohkem noori kutsekooli);
2) teadlikum haridusvalik (et õpilane üksi või koos vanematega kaaluks enne otsutamist oma võimalusi nii gümnaasiumisse kui ka kutsekooli minekul);

Ligipääsu piiramisega ei tohiks kindlasti tegeleda, sest avatud maailmas on see toonud kaasa kaks suundumust: kas noored lahkuvad mujale või leiavad mõne muu viisi siiski gümnaasiumisse saamiseks. Samuti süvendab see sõltuvust vanemate taustast tulenevaks haridusvalikuks. (Põhjendamata) Keelud mõjuvad noortele nagu punarätt härjale...

Teadlik valik on õige eesmärk, sest läbimõeldud ja kaalutletud erialavalik annab motiveerituma õpilase ja õnnelikuma inimese tervikuna. Ent kas eksam on valiku teadlikustamiseks parim viis?

Gümnaasiumiaste lahku põhikoolist!

Haridusvaliku teadlikkus sõltub sellest, kas sul on valik või ei. Lahutades gümnaasiumiastme põhikoolist, tekitame vahefinishi ja "turvaala" õpilastele. Põhikooli lõpetamise juurde on tarvis tagada neutraalne aeg ja ruum, kus õpilasel on võimalus tutvuda oma edasiste võimalustega ja saada objektiivset infot selle kohta. Osade gümnaasiumite praktika tõrjuda kutsekooli esindajaid oma koolimajast, tuleb rangelt hukka mõista.

Gümnaasiumi sisseastumise eksamit võiks kaaluda vaid üle-eestilise standardi järgi, mis aga ei tohi olla kõikuv ega üleskrutitud (nagu mõned riigieksamid). Samuti peab sellisel juhul vaatama üle ka ülikoolidesse astumise korra, sest on ju gümnaasiumiaste ettvalmistus akadeemiliste õpingutega alustamiseks.

Gümnaasiumite liitmisest, lahutamisest ja eraldamisest

2008-08-15T15:49:00.003+03:00

Õpilaste arvu vähenemine pole enam mingiks uudiseks - lähiaastatel jääb enamikes gümnaasiumites avamata keskkooliastme klasse. Samuti suureneb konkurents gümnaasiumite ja kutsekoolide vahel.

Selles valguses on koolivõrgu ja -juhtimise ülevaatamine hädavajalik; vastasel korral hakkavad õpilased kannatama emotsionaalsete ja poliitiliste kooliliitmiste ja -sulgemiste diskussioonides ja otsustes. Suutmatus vaadelda koolivõrku omavalitsuste piiridest üle, on juba mõnes piirkonnas päädinud mitme kooli sulgemisega. Sellest ei ole ka ükski vald ja linn võitnud...

Gümnaasiumid omavalitsusliitudele

Selleks, et igas maakonnas oleks piisavalt gümnaasiume, mis on kättesaadavad ja kvaliteetset õpet pakkuvad, tuleks nende haldamine viia maakonna tasandile ehk omavalitsusliidu juurde. Haridusministeerium on maakonna tasandi teemat käsitlenud ja plaanide järgi ka analüüsimas seda võimalust. Sama rõhutas ka riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg hiljuti toimunud Kaubandus-Tööstuskoja korraldatud haridusarutelul.

Suurima ohuna on muidugi gümnaasiumiõppe pakkumise koondumine maakonnalinnadesse, mida kindlasti ei tohiks lubada. Omavalitsusliidu ülesandeks oleks kujundada maakonna iga piirkonna elanikega arvestava ning samas efektiivselt toimiva (raha, palgad, hooned, õppekvaliteet jne) gümnaasiumite võrgustiku.

Kutseõpe gümnaasiumitesse

Ameerika Ühendriikide ja ka mõnede muude riikide eeskujul tuleks gümnaasiumi ainevalikutesse tuua juurde ka kutseõpet. Lühikese tsükliga kutseõppe (0,5 -1 aastat) pakkumine nn lisaerialana või spetsialiseeringuna annaks meie õpilastele ühelt poolt valikuvõimalusi juurde ning teiseltpoolt parandaks nende kutse- ja tööturualast ettevalmistatust.

Samuti saaksime kutsehariduse üldhariduskoolidesse toomisega näiteks gümnaasiumite jaoks kasutada ka Euroopa Liidu tõukefondide toetusi.

Üldharidus ja õppijakeskne lähenemine

2008-08-08T11:12:00.005+03:00

Üldhariduse kaudu antakse ühiskonnaliikmele baasteadmised ja -oskused edukaks toimetulekuks, vähemalt on see eesmärgiks seatud. Samas vähe oleme otseselt kuulunud avalikes arutelude just selle ühiskondlikku toimetuleku aspekti. Teemadena on õhus väha mikro-asjad: õppekava maht, riigieksamid jne

Millest räägitakse on vaid probleemist, et õpilastele ei taha teadmised ja oskused enam formaalõppe kaudu külge jääda. Seega tuleks alustada esmalt, sellest et määratleda uuesti need kriitilised oskused ja teadmised, et elus toime tulla ning alles siis valida otstarbekas õpetamise viis ja õppimise keskkond.

Nõndanimetatud indigolaste põlvkondadele, keda noorte seas järjest enam, on iseloomulik ennast hariduses ja õppimises näha subjektina; samas palju õpetajad on eelistanud neile omistada objektistaatust. Hea oli lugeda selle nädala Postimehest lugu Waldorf-koolidest ja vabaõppest, milles usaldatakse õpilast ja juhendamine toimub õppimise mitte õpetamise tähe all.

Olen ise külastanud Rakvere erakooli, mille allklasside maja on jätnud sügava mulje heas õppimise ja arengukeskkonnast. Kas mitte ei oleks aeg meil teha ühiskondlik programm koolimajade kui õppimiskeskkonna analüüsiks ja ümberkujundamiseks? Pikad koridorid ja sõjaväeliselt ülesehitatud klassiruumid meie noortest nii kergesti demokraatlikku ühiskonda uskuvate ja aktiivsete kodanike kujunemist ei soodusta. Ning riiklik õppekava tuleb selles valguses kindlasti üle vaadata, rääkimata õpetajakoolituse programmidest.

Rohkem on vaja nii õppejõude kui ka tudengeid!

2008-08-05T15:29:00.004+03:00

Suvele kohaselt on aruteluareenil saanud ruumi ka haridus. Eelarve kitsikus on pannud ühiskonna mõtlema kõigi valdkondade sisu peale. Heade majandusaastate harjumus tagajärgedele ja tulemustele mõtlemata suurendada riigieelarve kulusid, tegi meil laisaks ja on nüüd suureks väljakutseks.

Parim majanduspoliitika on hea hariduspoliitika

Kõlab juba klisheestunud lausena. Vaadates uudiseid, siis jääbki tunne, et sõnadest kaugemale me jõudnud ei ole. Räägitakse küll teadmiste põhisest majandusest, ent haridusvaldkonnas on plaanis eelarvekärped.

Tegelikult ei ole küsimus rahas vaid tahtes: mis eesmärki me soovime saavutada hariduses ja majanduses? Hea idee ei jää kunagi raha taha, aga kehv hariduspoliitika paneb majandusele kindlasti põntsu.

Kvaliteet esikohale

Debatt kõrgkooli õppejõudude ja üliõpilaste arvu kohta võib viia meid absurdsusteni, kust väljapääsuna tabame ennast mõtlemast, et lõppkokkuvõttes on tähtis hoopis inimese võimalused uusi teadmisi ja oskusi omandada ning selle omandamise kvaliteet.

Eesti kõrgkoolid ei ole suutnud adekvaatselt vastata üliõpilaste arvu kasule. Parim näide sellest on õppejõu-üliõpilase suhtarv, mis on õpetamise kvaliteeti ohustavalt väike.

Uus rahastusmudel

Muutmist vajab kõrgkoolide rahastamine ning ühe võimalusena võiks kaaluda üldharidusele sarnaselt iga õppijaga kaasaskäivat pearaha. Õppemaksud võivad olla küll peibutavad, ent kõrgkoolide ressursipuudust tudengite arvu vähendedes nad ei too.

Mis on Haridus?

2008-08-02T15:20:00.002+03:00

"Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud."

Kevade, O.Luts

Need kuulsad sõnad justkui avaksid hariduse oma laias ja kohati hoomamatus olemuses:

- inimese tung uute teadmiste, oskuste ja väljakutsete poole;
- vanemate roll nooremate harimisel ("isaga");
- ühiskonna ehk kooli roll ("koolimajja";
- formaalse hariduse ("tunnid");
- õppida pole kunagi hilja ehk elukestev õpe ("olid tunnid juba alanud").

Ent mis see haridus siiski on?

Veebientsüklopeedias määratletakse haridust teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamise ühiskondliku viisina. Samas tuuakse välja ka teine definitsioon: haridus kui sotsialiseerumise ja kultuuriga kohandumise protsess. Ning lisaks tuuakse esile ka hariduse pigem staatiline omadus: haridus kui omandatud teadmiste, oskuste ja vilimuste kogum.

Formalistlik käsitus

Samas igapäevases keelekasutuses paistab välja haridus just kahe esimese määratluse kaudu ja pigem millegi formaalsena. Räägitakse hariduse omandamisest ehk koolis käimisest ning diplomi saamisest. Mõlemad peegeldavad väga hästi ühiskonnas laiemalt levivat arusaama haridusest kui millestki vormiga piiritletust. Väga hea näide on hiljuti Eesti Ekspressis ilmunud lugu, kus professor Airi-Alina Allaste võrdsustas kõrghariduse magistrikraadiga. Hariduse formalistlikku koolkonda kuulub ka arusaam, et lõpueksamid sh matemaatikaeksam on õppija pädevuste mõõtmiseks (sic!) parimad viisid. Samas elu toob näiteid, kus neile formaalsetele nõuete "mittevastavad" inimesed on väga edukalt toime tulnud ja eeskuju näidanud.

Eesti haridusalane arutelu vajab rohkem sisusse süübimist ning suuremat rõhuasetust tarvilikele ja omandatavatele teadmistele ja oskustele. Õppijakeskne hariduskäsitlus tuleb kapist välja tuua...