Õpilasliit taunib õpilaste poliitilist ärakasutamist

Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL) juhatus ei pea õigeks õpilaste haaramist nende enda teadmata ja nõusolekuta erakondade tegevustesse ning kutsuvad kõiki erakondi üles hoiduma sellest.

Õpilaste ärakasutamine on moraalitu ja karistatav käitumine. Kuigi Pärnu õpilastega toimunu kohta pole täpset pilti, on selge, et õpilased suunati koolitusele, mille sisuks on ühele erakonnale kampaaniat teha. Noorte kodanikuharidus ja poliitiline koolitamine on olulised asjad, kuid need peaksid toimuma siiralt ja avatult.

Kutsume üles kõiki erakondi hoiduma sellisest tegevusest. Noorte suhtes tuleb ausalt käituda ja kui mõni erakond soovib kaasata noori kampaaniatesse, siis tuleks seda ka selgelt öelda. Samuti juhime ka tähelepanu sellele, et kooli- ja huvijuhtide roll info edastajate ning noorte suunajate näol on piisavalt oluline, et see nõuaks nendepoolset kõrgendatud hoolsust sõnumite sisu osas.

Tuletame meelde, et vastavalt rahvusvahelisele uuringule on meie 8. klassi õpilastest juba 53 protsenti olemas parteiline eelistus, kuigi vaid 23 protsenti neist usaldas erakondi kui institutsiooni. Seega tuleb noorte eelistuste ja usaldusega väärikalt ümber käia.

Igal õpilasel on õigus oma huvide järgi tegevusi valida ja ka erakonna noortekogu liikmeks hakata. Samuti ka lihtsalt osaleda mõne erakonna kampaanias.

Õpilased on noored kodanikud, kes alles õpivad tundma oma ühiskondlikke ja poliitilisi õigusi ja kohustusi. Ja selles on perekonna kõrval kõige olulisemal kohal kool. Seega peavad Eesti koolid olema erakondlikust kallutatusest vabad ja pakkuma noortele mitmekesist ja tasakaalustatud ühiskonnaõpetust ja kodanikuhariduse võimalusi laiemalt.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi. EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 100 000 õpilase.

Ameerika üldhariduse õpiväljundite standard

USA-s on haridusministeeriumi toetusel ja haridusvaldkonna katusühenduste eestvedamisel koostatud üldhariduse ühiste õpiväljundite standard.

http://www.corestandards.org/the-standards


Märkimist vääriv on selles keelega seotud teadmiste, oskuste ja hoiakutega (võrreldes meie kirjandikeskse ametliku käsitlusega):

http://www.corestandards.org/the-standards/english-language-arts-standards/introduction/students-who-are-college-and-career-ready-in-reading-writing-speaking-listening-and-language/

Ettevõtliku Kooli algatus toob koolidesse praktilist õpet

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse (IVEK) konkurss „Ettevõtlik kool“ laienes sel aastal lasteaedadesse ja Tartumaale ning tõi konkursile rekordiliselt 73 projekti. Algatuse eesmärk on tõsta hariduse kvaliteeti, suurendades praktilise õppe ja laste isetegemise osakaalu Eesti üldhariduskoolides.

„Konkursi kasvav populaarsus ning laienemine Tartumaale näitab, et Eesti haridussüsteemis on vajadus praktilise õppe osakaalu suurendamise järele,“ rääkis konkursist IVEKi juhataja Kadri Jalonen.

„Faktidel põhinev õpe kinnistub paremini, kui seda toetavad praktilised väljundid. Täna on võimalik juba rääkida konkursi positiivsest mõjust, sest õpetajate kinnitusel on õpilased muutunud aktiivsemaks ja vastutustundlikumaks õppetöös, suhe täiskasvanutega on kujunenud paremaks,“ lisas Jalonen.

„Projektis osalevate õpilaste puhul on olnud märgata palju suuremat isetegemise soovi, algatusvõimet ning huvi kasvamist hariduse vastu,“ rääkis eelmisel aastal võistlusel peavõidu saanud Lohusuu kooli õpilasi juhendanud õpetaja Heili Eiche. „,Loodusõpetuse tundidest inspiratsiooni saanud õpilased ehitasid kooliõuele ilmakaarte määraja ja päikesekella, panid üles looduse infostendi ja lindude pesakastid, rajasid õpperaja ning täiendasid kooli ürdi- ja lilleaeda“ kirjeldas Eiche võiduprojekti.

Sel aastal osalevad konkursil pea pooled üldhariduskoolid Ida-Virumaalt, 10 lasteaeda ning mitmed üldhariduskoolid Tartumaalt. Koolid esitasid konkursile kokku 73 projekti, eelmisel aastal oli projekte 52. Projekte tutvustatakse järgmise kahe nädala jooksul IVEKi blogis (www.ivek.ee/blogi). Konkursi võitjad, kõige rohkem koolielu muutnud projektid, kuulutatakse välja 12. mail auhinnagalal Jõhvi Kontserdimajas.

Projektiga on Ida-Virumaal tegeletud tänaseks viis aastat. „Ettevõtliku kooli“ eesmärgiks on, et õpilane on ettevõtliku hoiakuga - julge algataja, otsib uusi lahendusi, kõrge motivatsiooniga, tegutseb koos teistega, püstitab eesmärke, saavutab tulemusi, on vastutustundlik, hooliv ja võimeline ise ennast analüüsima.

Programmi on kaasatud nii õpilased ja õpetajad kui ka kohalikud ettevõtjad, lapsevanemad ja omavalitsusüksused. Samasugune programm on edukalt käivitatud ka Rootsis, Soomes ja Lätis. “Ettevõtlik Kool” programmi toetavad Euroopa Liit, Eesti riik, kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad.

Gümnaasiumi lõpueksamitest

Kooli lõpueksamid võiksid olla õpilase jaoks vaheetapiks ja kokkuvõtteks senisest õppetööst ega peaks näitama pelgalt soorituse taset ühes aines. Sellele põhimõttele ei vaidle vastu koolijuhtide ühenduse, lastevanemate liidu, õpetajate liidu ega haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.

Eksamikartuse allikaid on mitu, üks kindlasti see, et eksamite tulemuste järgi toimub igal aastal nõiajaht pingeridade koostamise kaudu. Aineõpetajad hakkavad selle ennetamiseks õpilasi eksamiks drillima, vanemad lapsele õppimist peale suruma ning õpilane asub tuupima. Aga tuupimine on õppetöö tulemuste seisukohalt pikemas perspektiivis kasutu.

Eksamist ei tohiks korraga sõltuda nii kooli lõpetamine kui ka kõrgkooli astumine. Aine lõpuhinne võiks olla vajalik kooli lõpetamiseks, küpsuseksamid pigem edasiste valikute jaoks (edasivaatav, ent mitte määrav). Nii läheb õpilane julgemalt eksamile vastu ning ka õpetajad saavad keskenduda aine õpitavaks muutmisele ja teiste ainetega seoste loomisele.

Avaldati Õpetajate Lehes 29.01.2010

Mis ja miks läks valesti, et me pole seda saavutanud? Eesti Hariduse Visoon 2010

VÄLJAVÕTE STRATEEGIAST ÕPI-EESTI (KOOSTATUD 2001)



VISIOON - EESTI HARIDUSSÜSTEEMIST AASTAL 2010

Haridus on muutunud Eesti rahvusliku arengu peamiseks eelduseks: uutele teadmistele põhinev, avatud rahvusvaheline koostöö edendab Eesti kultuuri ja teadust ning suurendab rahvuslikku rikkust.

Selle saavutamiseks on ühiskonnas ja haridussüsteemis toimunud järgmised muutused:

Õppimine on muutunud kõigi ühiskonnaliikmete jaoks loomulikuks eluviisiks. Õppimisena ei käsitata enam ainult traditsioonilist õppetööd klassiruumis. Õpitakse igal pool - koolis, perekonnas, õpiringis, töö juures, kogukonnaga suheldes, meediat jälgides jne. Üksikteadmiste ja oskuste kõrval olulisemaks hinnatakse pädevusi, mis lubavad õppuritel mõista paremini nähtuste ja protsesside olemust ning omavahelisi seoseid, valmistades neid nii ette toimetulekuks uudsetes olukordades. Lähtudes ühiskonna võimalustest kujundatakse õpivõimalusi ja -programme vastavalt õppurite soovidele ja vajadustele. Inimeste õpimotivatsiooni toetatakse igati. Kõigil õppe-
tasemetel pööratakse tähelepanu eriti andekatele, mahajääjatele, puuetega ja riskiperedest pärit õppuritele ning võimaldatakse neile sobivaid õppevorme ja õpet individuaalõppekavade järgi.

On muutunud õpetaja töö. Teadmiste edastamise kõrval on muutunud oluliseks juhendaja, mentori ja vahendaja roll. Muutuv keskkond ning uued ülesanded tähendavad õpetaja jaoks üha enam ka ise õppuriks olemist. Formaalharidus-
süsteemis on õpetaja üks peamisi ülesandeid ennast usaldava, väärika, õpioskustega inimese ettevalmistamine. Traditsioonilises õpieas õpilaste õpetamise kõrval suudavad õpetajad olla juhendajaks ka täiskasvanud õppuritele.

Õppeasutused kasutavad suheldes kogukonnaga avatud suhtlemisstiili. Õppe korraldamisel arvestatakse õppurite vajadustega, koolielu korralduses osalevad aktiivselt õppurid ise, lapsevanemad ja piirkonna huvirühmad. Õppeasutused näevad oma põhiülesandena õppuri isiksuse arengu väärtustamist ja õpioskuste välja-
arendamist. Õppetegevuses ja õppeasutuste töö korraldamisel kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavahendeid. Eelnevat õpi- ja töökogemust arvestatakse õpingute jätkamisel formaalharidussüsteemis.

Õppeasutust iseloomustab õpetajate omavaheline koostöö ning partnerlus kodu ja/või kogukonnaga, õppetegevuse pikaajaline planeerimine. Hariduspoliitiliste otsuste ettevalmistamisel ja langetamisel on vähenenud riigi roll, tõusnud äri- ja kolmanda sektori tähtsus. Otsuse kujundamise protsessides osalevad vastutustundega tööandjate, töövõtjate, lastevanemate ja teiste kodanikualgatuslike huvirühmade esindajad.

Eesti haridussüsteem on ühtne, õpetamine eri keeltes ei tähenda erinevust õppe sisus ja hariduse kvaliteedis. Kohustusliku tasemeõppe raames omandatakse eesti keel tasemel, mis võimaldab jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutustes. Väärtustatakse eesti keele säilimist ja arengut ning rahvusteaduste viljelemist ja arengut. Haridussüsteem kujundab ja soodustab sallivust ning avatust teiste kultuuride suhtes, ühise teabevälja taastootmist ja kultuurilist mitmekesisust.

Kingi koolile raamat

Seoses Paide Gümnaasiumi 100. juubeliga novembris toimub kampaania „Kingi koolile raamat“.
Tegemist on ettevõtmisega, mis esmakordselt viidi väga edukalt läbi kümme aastat tagasi. Tänu sellele täienes kooli raamatukogu fond märkimisväärselt.

2009. aasta jooksul ei ole majanduslike põhjuste tõttu kooli raamatukogu uue kirjandusega komplekteerimine võimalik olnud. Koostatud on nimekiri raamatutest, mis oleksid meie kooli õpilaste ja õpetajate jaoks vajalikud.

Igale kingitud raamatule lisatakse raamatukogus kinkija nimega juubeliaasta kampaania logoga eksliibris. Tegemist on vajaliku ja kasuliku algatusega, mida toetavad Õpilasesindus ja T.O.R.E.

KINKERAAMATUTE NIMESTIK:
http://www.paidegymn.ee/kodukalingid/2009-2010/vilistlased/kinkeraamatute_nimestik.pdf
Leitav ka gümnaasiumi kodulehel.

Mida võib poliitviha teha meie noortega?

Väljavõte ühest kirjast, mille sain mõned päevad tagasi ühe listi vahendusel:


"Kujutame ette, et algamas on põhikooli ühiskonnaõpetuse tund. Õpilased tulevad klassi ja enne oma kohale jõudmist hüüab Kevin valju häälega: "Õpetaja, kas Te teate juba, et kesikud jäid Tallinnas jälle võimule? Ja Savipäts sai kõik sibulate hääled endale ja mõned lollid eesti penskarid hääletasid ka tema poolt."
Sellepeale karjuvad veel mõned hääled, et keskerakond on kräpp ja putini tallalakkuja ning savikas oma pundi ja venelastega kasigu Venemaale.

"Ja Rahvaliit, see maakate punti, kaob varsti üldse ära, raadios öeldi," hõikab keegi.Jälle kostab naeru. Õpetaja teeb näo, et ei kuulnud midagi, tema mees on ikka veel Rahvaliidu liige ja mõned õpilased teavad seda.

Klassis käib tunnikella eelne sekeldamine ja õpetaja laseb pilgul ringi käia. Mann istub kuidagi väga vaikselt oma kohal ja vaatab kiirelt silmi pilgutades enda ette. Ka Tõnu on kuidagi tõsine. Õpetajale meenub, et nägi Manni isa ja Tõnu venna nimesid vallalehes. Nad kandideerisid Keskerakonna nimekirjas. Aga ta ei jõuagi enam kaugemale mõelda, sest temast tormab mööda ja uksest välja nuttev Galina. Samal hetkel käib hele laks - kaks possi rüselevad, Kevini vasak põsk punetab Vadimilt saadud kõrvakiilust.

Vadim karjub kogu klassile, et tema pole mingi sibul ja kui teda siia ei taheta, siis ta võib siit minema ka minna, aga võetagu teadmiseks, et isegi reformierakondlane Keit Pentus hakkas Lasnamäe venelastega rääkimiseks vene keelt õppima. Kas tema peab siis ka nüüd Venemaale kasima?

Kell heliseb, õpetaja tõuseb ja läheb kõigepealt poiste juurde, käsib mõlemal kohale istuda ning juhtumi kirjelduse kirjutada.Küll õppealajuhataja pärast tegeleb sellega. Siis läheb ta ukse taha ja palub Galinal klassi tagasi tulla. Aga Galina on jõudnud juba oma üle tee olevas toidupoes töötavale emale helistada ja ütleb, et ema lubas kohe õpetajaga rääkima tulla.

Õpetaja tuleb murelikult klassi tagasi. Galina on tegelikult üks parimaid õpilasi, eelmisel aastal sai maakonna eesti keele olõmpiaadil koguni esimese koha, vaatamata sellele, et kodune keel on vene keel. Ka tema ema räägib õpetajaga enamasti eesti keeles, kuigi veidi konarlikult. Ja just paar nädalat tagasi oli Galina ema talle öelnud, kui väga ta rõõmustab, et Galina korraliku eesti hariduse saab. Õpetaja on veidi häiritud eelseisvast vestlusest, aga viimane aeg on tunniga peale hakata.

"Tänase tunni teema on Eesti Vabriigi Põhiseaduse II peatükk, kus on kirjas meie põhiõigused, vabadused ja kohustused. Nagu te teate, on meil kõigil siin hea elada sellepärast, et Eesti on demokraatlik riik ..." alustab õpetaja."

.

TLÜ kasvatusteaduste üliõpilased kutsuvad õpetajaks õppima!

21. oktoobril korraldab Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi üliõpilasnõukogu KÜN kasvatusteaduslikke erialasid tutvustava Erialalaada, et kutsuda inimesi üles kasvatusteaduseid rohkem väärtustama.

Erialalaat toimub 21. oktoobril 2009 Tallinna Ülikooli avatud uste päeval ja on suunatud nii ülikooli astujatele kui juba õppivatele üliõpilastele. Erialalaada raames tutvustatakse Kasvatusteaduste Instituudis õpetatavaid erialasid ja räägitakse nende erialade reaalsusest – näiteks kuidas toimub õppimine ülikoolis, kuhu minna tööle ning millised on edasiõppimise võimalused magistri- ja doktoriõppes. Tudengid ja haridustöötajad vestlevad erinevates aruteluringides kasvatusteaduste vajalikkuse ja tulevikuperspektiivide üle.

„Kasvatusteadused on ühiskonna arengu jaoks määrava tähtsusega ning õppimist ja õpetajaid tuleb väärtustada. Erialalaada eesmärgiks on purustada müüte ja hirme, mis ülikooli astujaid kasvatusteaduslike erialade juures heidutada võivad,“ sõnab projektijuht Lisell Veskimeister. Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi üliõpilasnõukogu KÜN esimees Siiri Evard lisab: „Kuuludes Eduko programmi alla kannab ka Erialalaat üldeesmärki tugevdada Eesti haridusteadust.“

Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudis saab bakalaureuseõppes õppida järgmistel erialadel: alushariduse pedagoog, andragoogika, eripedagoogika, klassiõpetaja, pedagoogika (humanitaaria ja loodusteaduste suund), kutsepedagoogika. Magistriõppe erialad on alushariduse pedagoog-nõustaja, andragoogika, hariduse juhtimine, eripedagoog-nõustaja, kasvatusteadused, mitme aine õpetaja, pedagoogiline nõustamine.

Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi üliõpilasnõukogust KÜN

KÜN on 2005. aastal loodud Kasvatusteaduste Instituudi tudengite õigusi ja huve kaitsev ning esindav kogu.

Lisainfo: www.esindus.ee/kyn

Lisell Veskimeister,

Erialalaada projektijuht,

aseesimees avaliku poliitika valdkonnas

Kasvatusteaduste Instituudi üliõpilasnõukogu KÜN

+ 372 55 63 77 35

lisell.veskimeister@gmail.com

Soome saab innovatsiooniülikooli

Helsingi kaubanduskõrgkoolist, kunstitööstuskõrgkoolist ja tehnikülikoolist moodustatakse AALTO ÜLIKOOL. Majandamine, kunst ja tehnika saavad ühes ülikoolis kokku. Eesmärk on, et aastal 2020 kuuluks Aalto ülikool maailma parimate hulka.

Aalto ülikool on sihtasutuse vormis ülikool. Soome riik maksab põhikapitali 500 miljonit eurot ja annetajatelt kogutakse 200 miljonit. Üliõpilaste arvuks on planeeritud 20 000 ja sellegta saab Aalto ülikoolist suuruselt Soome teine ülikool Helsingi ülikooli järel.

Aalto ülikool alustab tegevust 1. jaanuaril 2010. Aalto ülikooli esimene rektor on Ph. D Tuula Teeri, kes töötas 1996. aastast Stockholmi tehnikakõrgkoolis, viimati prorektorina. Molekulaarbioloog.

Rektor Tuula Teeri peab blogi
http://aaltoblogi.blogspot.com/
www.aaltoyliopisto.info/sv/view/innovaatioyliopisto-fi/aalto-universitetet
http://www.aaltoyliopisto.info/en/

Mine Tagasi Kooli!

Võta osa!

19. - 23. oktoobril toimub taas üha suuremaid tuure koguv projekt "Tagasi kooli", millega sel aastal liitunud rekordarv koole.

See aga tähendab, et igas Eestimaa nurgas oodatakse inimesi, kes valmis minema tagasi kooli ja jagama oma kogemust lastega. Teie poolt antud tunnid võimaldavad muuta koolielu mitmekesisemaks, andes õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevatest
eluvaldkondadest.

Lisaks saate ise hea võimaluse kohtumisteks õpetajate ja koolijuhtidega. Just sellest võib saada ajend mõtete kogumiseks järgmiste sammude jaoks - kuidas aidata kaasa Eesti hariduse edenemisele ka pikemas perspektiivis.

Lähem info ja registreerumine www.tagasikooli.ee.

"Tagasi kooli" nädal on Vabariigi Presidendi ja Sihtasutuse Noored Kooli algatus. Tegevus toimub oktoobris, “Hea õpetaja” kuul.

.

Seminar: MEESÕPETAJAD 28.sept Tallinna Ülikoolis

Miks on koolides nii vähe meesõpetajaid? Kui palju meesõpetajaid on Eestis?Miks õpib praegu vähe mehi õpetajaks? Kas oleks üldse vaja rohkem meesõpetajaid? Kuidas olukorda parandada? Kuidas mõjub naiste seltskonnas töötamine?


Nendel teemadel arutame teetassi ümber 28. septembril kell 18.00 – 20.00 Tallinna Ülikoolis ruumis M-648. Oma kogemustest räägivad õpetajaks õppivad noormehed ja juba töötavad õpetajad.


Oodatud on kõik huvilised. Palun anna oma tulekust märku aadressil siiri.evard@gmail.com


Seminari korraldab:

Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna kasvatusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu KÜN

Millal saab Eestis õppida vaid 1. a ülikoolis või kutsekoolis?

Eelmisel nädalal rokkis Eesti meediat uudis, et varasemast enam on noored tänavu pürgimas ülikoolidesse. Samas muretsevad palju kutseõppeasutused ja ka haridusminister, et kutsehariduse suunale ei jagu õppureid.

Kas ei oleks Eestis aeg luua nii kutsekeskhariduses kui ka kõrghariduses nn lühike tsükkel - õppeaeg 1 - 1,5 aastat, mille tulemusena saab õppur lühiõppe diplomi?

Just sellistele õpingutele on rõhku panemas ka oma muudatustega USA president Obama suunates nn community college´tesse täiendavalt 12 miljardit dollarit.

See, kas sellist lühitsükliga õpet pakuksid kutseõppeasutused, kõrgkoolid või gümnaasiumid, oleks korralduse küsimus. Oluline on, et noortele selline võimalus on loodud. Noorte töötuse, erialavaliku teadlikkuse ja sellest tulenevate sotsiaalsete probleemide ennetamiseks on see üks paremaid viise, mis Eestis kasutamata.

ÜLESKUTSE: osaleme Riigikogu istungil (HOMME kell 14.00!)

Edastan üliõpilaskondade liidu üleskutse:

Head üliõpilased,

tänase päeva kokkuvõte on see, et lisaeelarve arutelu jäi Riigikogus pooleli kuna aeg sai otsa. Siiski ikka veel laiutab eelarves rida, mis näeb ette õppelaenu hüvitamise kaotamist (küll erisusega, et kõik saavad teha kuni 1. juulini taotluse laenu kustutamiseks), mis on täiesti totrus.
Seega kutsun kõiki üliõpilasi üles osalema homsel (kolmapäev) Riigikogu istungil.

Istung algab kell 14.00 (oleme kohal 13.45). Ainult seeläbi, kui me oleme ise kohal saame näidata oma meelsust ning solidaarsust antud küsimuses.

Pähe kindlasti teklid!

Riigikokku sissesaamise pärast ei pea te muretsema sest selle eest vastutame ise. Avame täiendava registreerimise EÜLi koduleheküljel, et omaksime ülevaadet, kes saavad osaleda ja kes mitte. Registreerida saab siit.

Seega HOMME kõik RIIGIKOGU ISTUNGILE!!

Joonas Pärenson

EÜLi juhatuse esimees
+(372) 555 257 56

joonas.parenson@eyl.ee

ÜLEKUTSE: Miks on sulle oluline õppelaenu kustutamine?

Kordan EÜL blogis esitatud üleskutset:

Jaga oma õppelaenu lugu

Valitsus on tulnud välja ettepanekuga lõpetada õppelaenude hüvitamine riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatele.

Seoses sellega ootame kõigi õppelaenu võtnud ning praegu avalikus sektoris või kohalikes omavalitsustes töötavate inimeste mõtteid riigi poolt planeeritavate muudatuste kohta. Eriti ootame lugusid inimestelt, kelle elu riigi ootamatu otsus teravalt mõjutab.

Oodatud on kõik mõtted. Isegi, kui oled planeeritavate muudatuste poolt, anna oma mõtetest meile teada.

Oma mõtted palun saata aadressile eyl@eyl.ee. Kirjas märgi palun ära ka oma kontaktandmed, et võiksime vajadusel sinuga ühendust võtta.

.

Eesti kõrghariduse suurim probleem on tudengite sõnakasutus?

Vähemalt sellise järelduse saab teha kui vaadata haridusminister Lukase reaktsioonile Euroopa Üliõpilasliidu täna avaldatud Euroopa kõrghariduse rapordile.

Aga mis siis on tegelik probleem?

Kas kontekstist välja rebitud ja üksikule sõnale asetatud liigne rõhk või fakt, et töötavad tudengid omandavad tegelt diplomi ja õppetööle sisuliselt pühenduda ei ole võimalik?

Ministri väide, et eagrupist osaleb meil kõrghariduses üle Euroopa keskmise, on formaalne näitaja, mille teeb aga sisutuks fakt, et Eesti tudengid saavad osaleda õppetöös Euroopa tudengeist kõige vähem.

Jääb vaid soovivad kainet mõistust ja suunatust lahendustele.

Tudengite ootused Euroopa Parlamendi valimisteks

Euroopa Üliõpilasliit võttis sellel nädalavahetusel vastu Euroopa Parlamendi valimiste platvormi. Kõigi Euroopa üliõpilaste ühisplatvorm “Kvaliteet, võrdsus, ligipääs kõigile: Euroopa Kõrgharidus aastani 2014” kohaselt saab Euroopa Parlament otseselt mõjutada Euroopa Kõrgharidusruumi arengut.

Platvormis teevad üliõpilased ettepaneku suurendada Euroopa Liidu poolt eraldatud summasid elukestva õppe ning üliõpilaste mobiilsust toetavatele programmidele. ERASMUS programm peab tulevikus pakkuma bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele täielikku rahalist toetust praeguse osalise asemel. See võimaldaks neil veeta osa oma õpingutest välismaal ning tagaks mobiilsusvõimalustele võrdse ligipääsu.

Üliõpilaste ettepaneku kohaselt peaks hiljemalt aastaks 2020 iga viies Euroopa üliõpilane veetma osa oma õpingutest välismaal (täna on vastav protsent 2,3%). Euroopa Parlament peab toetama ettepanekuid, mis eemaldavad üliõpilaste mobiilsust tõkestavad tegurid nagu viisade või töölubade nõudmine Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tudengitelt, kes siiski õpivad Euroopa Kõrgharidusruumis.

Üliõpilaste hinnangul peab Euroopa Parlament survestama Euroopa Komisjoni, et liikmesriigid ei hakkaks ERASMUS Munduse programmi raames viima välisüliõpilastele sisse õppemakse suurendades nii ebavõrdsust Euroopa Kõrgharidusruumis.

Samuti teevad üliõpilased ettepaneku kinnitada Euroopa Parlamendi poolt Üliõpilaste õiguste harta, mis tagaks üliõpilaste õiguste kaitse üle Euroopa. Samuti soovib Euroopa Üliõpilasliit olla Euroopa Parlamendile konsultatiivpartneriks kõrgharidust puudutava seadusloome osas.

Euroopa Üliõpilasliit on asutatud 1982. aastal. Euroopa Üliõpilasliitu kuulub 49 üliõpilaste katusorganisatsiooni 38 riigist, kes kokku esindavad üle 11 miljoni üliõpilase.


Lisainfo:

Joonas Pärenson
Juhatuse esimees
Eesti Üliõpilaskondade Liit
5552 5756
joonas.parenson@eyl.ee
www.eyl.ee



.

Et õpinguid lõpetada, tuleks need katkestada?

Vähemalt selline mulje jääb kui lugeda Eesti Päevalehest sotsiaalministeeriumi algatust hakata pakkuma töötuks jäänud ja õpingud katkestanud kõrgkooli naasmiseks ja õppe jätkamiseks ja lõpetamiseks õppestippe. Ideel on jumet ja tasub teostada, ent...

...kaua peavad tänased tudengid, kelle probleeme äraelamisega, ootama korralikku õppetoetuste süsteemi?

Algatuse valguses on vist ainus viis jokitada: laskma ennast eksmattida ja vabanema töökohast (kellel veel on) et tekiks õigus rahalisele toetusele.



Kas siis selle maa tudengid ei võiks jokkides kõrgemat teadmist taotleda, teadusmajandust rajatada...

Tundmatu Tudeng, 2009

Riik suurendab tudengite vabadust valida eriala

Haridusministeerium on otsustanud vähendada kõrgkoolide riiklike õppekohtade erialade ettemääratust. Nüüd on kõrgkoolidel ja tegelikult ka tudengitel vabam valik eriala üle otsustada.

Seega saavad ülikoolide nõukogud nüüd enam vaielda erinevate valdkondade õppekohtade arvu üle ning suureneb ka üliõpilaskonna esindajate roll.

Samuti on too otsus märgiks, et kõrghariduse õppekohtade riiklik planeerimine ei ole toiminud eesmärgipäraselt - ei ole "tootnud" piisavalt uusi spetsialiste eelistatud valdkondadesse ega loonud vajalikku ligipääsu kõrgkooliõpingutele.

Lugemist: Riik lõpetab erialade kaupa tudengite tellimise (23.03.2009, Postimees)

Haridus: siire bürokraatiast sisule

Tuleb piltlikult kahe käega nõustuda Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktori seisukohaga, et enne haridusreformi käivitamist on tarvis tõsiseid analüüse ning hoiduda tuleb edasisest bürokratiseerumisest ja selmet võtta suund õppe sisu lahti mõtestamisele.
Loosungutele nagu Tugevad Põhikoolid, tuleb anda sisu!

Lugemissoovitus:

Kasvatusteadlane: vaja on tugevaid põhikoole (Postimees, 22.03.2009)




.

Riigialam või vaba kodanik?

Kui jätta see Mustamäe kooli õpilase ja venekeelsete õpilasesinduste assamblee peasekretäri juhtumi poliitiline ja avalduse sisuline külg kõrvale, siis teeb muret koolidemokraatia.

Kas kool on ikka keskkonnaks, kus õpilane saab kujundada ja väljendada vabalt oma arvamust? Samuti, et kas seaduses kirjeldatud õpilasesindus ikka saab reaalsuses tegutseda õpilaskonda puudutavates küsimustes sõltumatult kooli juhtkonnast?

Kas kasvatame õpilastest riigialamaid või kodanikke? Too Mustamäe kool kaldub esimesse...