Tudengite ootused Euroopa Parlamendi valimisteks

Euroopa Üliõpilasliit võttis sellel nädalavahetusel vastu Euroopa Parlamendi valimiste platvormi. Kõigi Euroopa üliõpilaste ühisplatvorm “Kvaliteet, võrdsus, ligipääs kõigile: Euroopa Kõrgharidus aastani 2014” kohaselt saab Euroopa Parlament otseselt mõjutada Euroopa Kõrgharidusruumi arengut.

Platvormis teevad üliõpilased ettepaneku suurendada Euroopa Liidu poolt eraldatud summasid elukestva õppe ning üliõpilaste mobiilsust toetavatele programmidele. ERASMUS programm peab tulevikus pakkuma bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele täielikku rahalist toetust praeguse osalise asemel. See võimaldaks neil veeta osa oma õpingutest välismaal ning tagaks mobiilsusvõimalustele võrdse ligipääsu.

Üliõpilaste ettepaneku kohaselt peaks hiljemalt aastaks 2020 iga viies Euroopa üliõpilane veetma osa oma õpingutest välismaal (täna on vastav protsent 2,3%). Euroopa Parlament peab toetama ettepanekuid, mis eemaldavad üliõpilaste mobiilsust tõkestavad tegurid nagu viisade või töölubade nõudmine Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tudengitelt, kes siiski õpivad Euroopa Kõrgharidusruumis.

Üliõpilaste hinnangul peab Euroopa Parlament survestama Euroopa Komisjoni, et liikmesriigid ei hakkaks ERASMUS Munduse programmi raames viima välisüliõpilastele sisse õppemakse suurendades nii ebavõrdsust Euroopa Kõrgharidusruumis.

Samuti teevad üliõpilased ettepaneku kinnitada Euroopa Parlamendi poolt Üliõpilaste õiguste harta, mis tagaks üliõpilaste õiguste kaitse üle Euroopa. Samuti soovib Euroopa Üliõpilasliit olla Euroopa Parlamendile konsultatiivpartneriks kõrgharidust puudutava seadusloome osas.

Euroopa Üliõpilasliit on asutatud 1982. aastal. Euroopa Üliõpilasliitu kuulub 49 üliõpilaste katusorganisatsiooni 38 riigist, kes kokku esindavad üle 11 miljoni üliõpilase.


Lisainfo:

Joonas Pärenson
Juhatuse esimees
Eesti Üliõpilaskondade Liit
5552 5756
joonas.parenson@eyl.ee
www.eyl.ee



.

Et õpinguid lõpetada, tuleks need katkestada?

Vähemalt selline mulje jääb kui lugeda Eesti Päevalehest sotsiaalministeeriumi algatust hakata pakkuma töötuks jäänud ja õpingud katkestanud kõrgkooli naasmiseks ja õppe jätkamiseks ja lõpetamiseks õppestippe. Ideel on jumet ja tasub teostada, ent...

...kaua peavad tänased tudengid, kelle probleeme äraelamisega, ootama korralikku õppetoetuste süsteemi?

Algatuse valguses on vist ainus viis jokitada: laskma ennast eksmattida ja vabanema töökohast (kellel veel on) et tekiks õigus rahalisele toetusele.



Kas siis selle maa tudengid ei võiks jokkides kõrgemat teadmist taotleda, teadusmajandust rajatada...

Tundmatu Tudeng, 2009

Riik suurendab tudengite vabadust valida eriala

Haridusministeerium on otsustanud vähendada kõrgkoolide riiklike õppekohtade erialade ettemääratust. Nüüd on kõrgkoolidel ja tegelikult ka tudengitel vabam valik eriala üle otsustada.

Seega saavad ülikoolide nõukogud nüüd enam vaielda erinevate valdkondade õppekohtade arvu üle ning suureneb ka üliõpilaskonna esindajate roll.

Samuti on too otsus märgiks, et kõrghariduse õppekohtade riiklik planeerimine ei ole toiminud eesmärgipäraselt - ei ole "tootnud" piisavalt uusi spetsialiste eelistatud valdkondadesse ega loonud vajalikku ligipääsu kõrgkooliõpingutele.

Lugemist: Riik lõpetab erialade kaupa tudengite tellimise (23.03.2009, Postimees)

Haridus: siire bürokraatiast sisule

Tuleb piltlikult kahe käega nõustuda Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktori seisukohaga, et enne haridusreformi käivitamist on tarvis tõsiseid analüüse ning hoiduda tuleb edasisest bürokratiseerumisest ja selmet võtta suund õppe sisu lahti mõtestamisele.
Loosungutele nagu Tugevad Põhikoolid, tuleb anda sisu!

Lugemissoovitus:

Kasvatusteadlane: vaja on tugevaid põhikoole (Postimees, 22.03.2009)




.

Riigialam või vaba kodanik?

Kui jätta see Mustamäe kooli õpilase ja venekeelsete õpilasesinduste assamblee peasekretäri juhtumi poliitiline ja avalduse sisuline külg kõrvale, siis teeb muret koolidemokraatia.

Kas kool on ikka keskkonnaks, kus õpilane saab kujundada ja väljendada vabalt oma arvamust? Samuti, et kas seaduses kirjeldatud õpilasesindus ikka saab reaalsuses tegutseda õpilaskonda puudutavates küsimustes sõltumatult kooli juhtkonnast?

Kas kasvatame õpilastest riigialamaid või kodanikke? Too Mustamäe kool kaldub esimesse...