ÜLESKUTSE: osaleme Riigikogu istungil (HOMME kell 14.00!)

Edastan üliõpilaskondade liidu üleskutse:

Head üliõpilased,

tänase päeva kokkuvõte on see, et lisaeelarve arutelu jäi Riigikogus pooleli kuna aeg sai otsa. Siiski ikka veel laiutab eelarves rida, mis näeb ette õppelaenu hüvitamise kaotamist (küll erisusega, et kõik saavad teha kuni 1. juulini taotluse laenu kustutamiseks), mis on täiesti totrus.
Seega kutsun kõiki üliõpilasi üles osalema homsel (kolmapäev) Riigikogu istungil.

Istung algab kell 14.00 (oleme kohal 13.45). Ainult seeläbi, kui me oleme ise kohal saame näidata oma meelsust ning solidaarsust antud küsimuses.

Pähe kindlasti teklid!

Riigikokku sissesaamise pärast ei pea te muretsema sest selle eest vastutame ise. Avame täiendava registreerimise EÜLi koduleheküljel, et omaksime ülevaadet, kes saavad osaleda ja kes mitte. Registreerida saab siit.

Seega HOMME kõik RIIGIKOGU ISTUNGILE!!

Joonas Pärenson

EÜLi juhatuse esimees
+(372) 555 257 56

joonas.parenson@eyl.ee

ÜLEKUTSE: Miks on sulle oluline õppelaenu kustutamine?

Kordan EÜL blogis esitatud üleskutset:

Jaga oma õppelaenu lugu

Valitsus on tulnud välja ettepanekuga lõpetada õppelaenude hüvitamine riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatele.

Seoses sellega ootame kõigi õppelaenu võtnud ning praegu avalikus sektoris või kohalikes omavalitsustes töötavate inimeste mõtteid riigi poolt planeeritavate muudatuste kohta. Eriti ootame lugusid inimestelt, kelle elu riigi ootamatu otsus teravalt mõjutab.

Oodatud on kõik mõtted. Isegi, kui oled planeeritavate muudatuste poolt, anna oma mõtetest meile teada.

Oma mõtted palun saata aadressile eyl@eyl.ee. Kirjas märgi palun ära ka oma kontaktandmed, et võiksime vajadusel sinuga ühendust võtta.

.

Eesti kõrghariduse suurim probleem on tudengite sõnakasutus?

Vähemalt sellise järelduse saab teha kui vaadata haridusminister Lukase reaktsioonile Euroopa Üliõpilasliidu täna avaldatud Euroopa kõrghariduse rapordile.

Aga mis siis on tegelik probleem?

Kas kontekstist välja rebitud ja üksikule sõnale asetatud liigne rõhk või fakt, et töötavad tudengid omandavad tegelt diplomi ja õppetööle sisuliselt pühenduda ei ole võimalik?

Ministri väide, et eagrupist osaleb meil kõrghariduses üle Euroopa keskmise, on formaalne näitaja, mille teeb aga sisutuks fakt, et Eesti tudengid saavad osaleda õppetöös Euroopa tudengeist kõige vähem.

Jääb vaid soovivad kainet mõistust ja suunatust lahendustele.

Tudengite ootused Euroopa Parlamendi valimisteks

Euroopa Üliõpilasliit võttis sellel nädalavahetusel vastu Euroopa Parlamendi valimiste platvormi. Kõigi Euroopa üliõpilaste ühisplatvorm “Kvaliteet, võrdsus, ligipääs kõigile: Euroopa Kõrgharidus aastani 2014” kohaselt saab Euroopa Parlament otseselt mõjutada Euroopa Kõrgharidusruumi arengut.

Platvormis teevad üliõpilased ettepaneku suurendada Euroopa Liidu poolt eraldatud summasid elukestva õppe ning üliõpilaste mobiilsust toetavatele programmidele. ERASMUS programm peab tulevikus pakkuma bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele täielikku rahalist toetust praeguse osalise asemel. See võimaldaks neil veeta osa oma õpingutest välismaal ning tagaks mobiilsusvõimalustele võrdse ligipääsu.

Üliõpilaste ettepaneku kohaselt peaks hiljemalt aastaks 2020 iga viies Euroopa üliõpilane veetma osa oma õpingutest välismaal (täna on vastav protsent 2,3%). Euroopa Parlament peab toetama ettepanekuid, mis eemaldavad üliõpilaste mobiilsust tõkestavad tegurid nagu viisade või töölubade nõudmine Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tudengitelt, kes siiski õpivad Euroopa Kõrgharidusruumis.

Üliõpilaste hinnangul peab Euroopa Parlament survestama Euroopa Komisjoni, et liikmesriigid ei hakkaks ERASMUS Munduse programmi raames viima välisüliõpilastele sisse õppemakse suurendades nii ebavõrdsust Euroopa Kõrgharidusruumis.

Samuti teevad üliõpilased ettepaneku kinnitada Euroopa Parlamendi poolt Üliõpilaste õiguste harta, mis tagaks üliõpilaste õiguste kaitse üle Euroopa. Samuti soovib Euroopa Üliõpilasliit olla Euroopa Parlamendile konsultatiivpartneriks kõrgharidust puudutava seadusloome osas.

Euroopa Üliõpilasliit on asutatud 1982. aastal. Euroopa Üliõpilasliitu kuulub 49 üliõpilaste katusorganisatsiooni 38 riigist, kes kokku esindavad üle 11 miljoni üliõpilase.


Lisainfo:

Joonas Pärenson
Juhatuse esimees
Eesti Üliõpilaskondade Liit
5552 5756
joonas.parenson@eyl.ee
www.eyl.ee



.

Et õpinguid lõpetada, tuleks need katkestada?

Vähemalt selline mulje jääb kui lugeda Eesti Päevalehest sotsiaalministeeriumi algatust hakata pakkuma töötuks jäänud ja õpingud katkestanud kõrgkooli naasmiseks ja õppe jätkamiseks ja lõpetamiseks õppestippe. Ideel on jumet ja tasub teostada, ent...

...kaua peavad tänased tudengid, kelle probleeme äraelamisega, ootama korralikku õppetoetuste süsteemi?

Algatuse valguses on vist ainus viis jokitada: laskma ennast eksmattida ja vabanema töökohast (kellel veel on) et tekiks õigus rahalisele toetusele.



Kas siis selle maa tudengid ei võiks jokkides kõrgemat teadmist taotleda, teadusmajandust rajatada...

Tundmatu Tudeng, 2009