Seminar: MEESÕPETAJAD 28.sept Tallinna Ülikoolis

Miks on koolides nii vähe meesõpetajaid? Kui palju meesõpetajaid on Eestis?Miks õpib praegu vähe mehi õpetajaks? Kas oleks üldse vaja rohkem meesõpetajaid? Kuidas olukorda parandada? Kuidas mõjub naiste seltskonnas töötamine?


Nendel teemadel arutame teetassi ümber 28. septembril kell 18.00 – 20.00 Tallinna Ülikoolis ruumis M-648. Oma kogemustest räägivad õpetajaks õppivad noormehed ja juba töötavad õpetajad.


Oodatud on kõik huvilised. Palun anna oma tulekust märku aadressil siiri.evard@gmail.com


Seminari korraldab:

Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna kasvatusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu KÜN

Millal saab Eestis õppida vaid 1. a ülikoolis või kutsekoolis?

Eelmisel nädalal rokkis Eesti meediat uudis, et varasemast enam on noored tänavu pürgimas ülikoolidesse. Samas muretsevad palju kutseõppeasutused ja ka haridusminister, et kutsehariduse suunale ei jagu õppureid.

Kas ei oleks Eestis aeg luua nii kutsekeskhariduses kui ka kõrghariduses nn lühike tsükkel - õppeaeg 1 - 1,5 aastat, mille tulemusena saab õppur lühiõppe diplomi?

Just sellistele õpingutele on rõhku panemas ka oma muudatustega USA president Obama suunates nn community college´tesse täiendavalt 12 miljardit dollarit.

See, kas sellist lühitsükliga õpet pakuksid kutseõppeasutused, kõrgkoolid või gümnaasiumid, oleks korralduse küsimus. Oluline on, et noortele selline võimalus on loodud. Noorte töötuse, erialavaliku teadlikkuse ja sellest tulenevate sotsiaalsete probleemide ennetamiseks on see üks paremaid viise, mis Eestis kasutamata.

ÜLESKUTSE: osaleme Riigikogu istungil (HOMME kell 14.00!)

Edastan üliõpilaskondade liidu üleskutse:

Head üliõpilased,

tänase päeva kokkuvõte on see, et lisaeelarve arutelu jäi Riigikogus pooleli kuna aeg sai otsa. Siiski ikka veel laiutab eelarves rida, mis näeb ette õppelaenu hüvitamise kaotamist (küll erisusega, et kõik saavad teha kuni 1. juulini taotluse laenu kustutamiseks), mis on täiesti totrus.
Seega kutsun kõiki üliõpilasi üles osalema homsel (kolmapäev) Riigikogu istungil.

Istung algab kell 14.00 (oleme kohal 13.45). Ainult seeläbi, kui me oleme ise kohal saame näidata oma meelsust ning solidaarsust antud küsimuses.

Pähe kindlasti teklid!

Riigikokku sissesaamise pärast ei pea te muretsema sest selle eest vastutame ise. Avame täiendava registreerimise EÜLi koduleheküljel, et omaksime ülevaadet, kes saavad osaleda ja kes mitte. Registreerida saab siit.

Seega HOMME kõik RIIGIKOGU ISTUNGILE!!

Joonas Pärenson

EÜLi juhatuse esimees
+(372) 555 257 56

joonas.parenson@eyl.ee

ÜLEKUTSE: Miks on sulle oluline õppelaenu kustutamine?

Kordan EÜL blogis esitatud üleskutset:

Jaga oma õppelaenu lugu

Valitsus on tulnud välja ettepanekuga lõpetada õppelaenude hüvitamine riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatele.

Seoses sellega ootame kõigi õppelaenu võtnud ning praegu avalikus sektoris või kohalikes omavalitsustes töötavate inimeste mõtteid riigi poolt planeeritavate muudatuste kohta. Eriti ootame lugusid inimestelt, kelle elu riigi ootamatu otsus teravalt mõjutab.

Oodatud on kõik mõtted. Isegi, kui oled planeeritavate muudatuste poolt, anna oma mõtetest meile teada.

Oma mõtted palun saata aadressile eyl@eyl.ee. Kirjas märgi palun ära ka oma kontaktandmed, et võiksime vajadusel sinuga ühendust võtta.

.

Eesti kõrghariduse suurim probleem on tudengite sõnakasutus?

Vähemalt sellise järelduse saab teha kui vaadata haridusminister Lukase reaktsioonile Euroopa Üliõpilasliidu täna avaldatud Euroopa kõrghariduse rapordile.

Aga mis siis on tegelik probleem?

Kas kontekstist välja rebitud ja üksikule sõnale asetatud liigne rõhk või fakt, et töötavad tudengid omandavad tegelt diplomi ja õppetööle sisuliselt pühenduda ei ole võimalik?

Ministri väide, et eagrupist osaleb meil kõrghariduses üle Euroopa keskmise, on formaalne näitaja, mille teeb aga sisutuks fakt, et Eesti tudengid saavad osaleda õppetöös Euroopa tudengeist kõige vähem.

Jääb vaid soovivad kainet mõistust ja suunatust lahendustele.