Riik suurendab tudengite vabadust valida eriala

Haridusministeerium on otsustanud vähendada kõrgkoolide riiklike õppekohtade erialade ettemääratust. Nüüd on kõrgkoolidel ja tegelikult ka tudengitel vabam valik eriala üle otsustada.

Seega saavad ülikoolide nõukogud nüüd enam vaielda erinevate valdkondade õppekohtade arvu üle ning suureneb ka üliõpilaskonna esindajate roll.

Samuti on too otsus märgiks, et kõrghariduse õppekohtade riiklik planeerimine ei ole toiminud eesmärgipäraselt - ei ole "tootnud" piisavalt uusi spetsialiste eelistatud valdkondadesse ega loonud vajalikku ligipääsu kõrgkooliõpingutele.

Lugemist: Riik lõpetab erialade kaupa tudengite tellimise (23.03.2009, Postimees)

Haridus: siire bürokraatiast sisule

Tuleb piltlikult kahe käega nõustuda Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktori seisukohaga, et enne haridusreformi käivitamist on tarvis tõsiseid analüüse ning hoiduda tuleb edasisest bürokratiseerumisest ja selmet võtta suund õppe sisu lahti mõtestamisele.
Loosungutele nagu Tugevad Põhikoolid, tuleb anda sisu!

Lugemissoovitus:

Kasvatusteadlane: vaja on tugevaid põhikoole (Postimees, 22.03.2009)




.

Riigialam või vaba kodanik?

Kui jätta see Mustamäe kooli õpilase ja venekeelsete õpilasesinduste assamblee peasekretäri juhtumi poliitiline ja avalduse sisuline külg kõrvale, siis teeb muret koolidemokraatia.

Kas kool on ikka keskkonnaks, kus õpilane saab kujundada ja väljendada vabalt oma arvamust? Samuti, et kas seaduses kirjeldatud õpilasesindus ikka saab reaalsuses tegutseda õpilaskonda puudutavates küsimustes sõltumatult kooli juhtkonnast?

Kas kasvatame õpilastest riigialamaid või kodanikke? Too Mustamäe kool kaldub esimesse...