Kooliastmete asemel lahku õppekavad!

Jälle on sattutud ühe reformi vormi ohvriks - koolide arv, õpilaste miinimumarv, koolitee pikkus jms.

Minu hinnangul on Lukase algatuses üks tõsiselt toetamistväärivaid ettepanekuid idee lahutada põhikooli ja gümnaasiumi õppekava kuna nende õpetega saavutavad eesmärgid on erinevad.

Koolide kui asutuste-organisatsioonide liitmine-lahutamine jäägi ikka kogukonna määrata. Selle asemel et lahutada, tuleks hoopis luua seaduslikud alused tekitada "mitmekesised koolid" - näiteks põhikool, kus on üldharidusosa, eelkutse, huviharidusrühmad jms. Või keskhariduskeskus, milles on gümnaasiumaste ja kutseerialade rühmad.

Süüdistada üht või teist rühma (õpetajad, omavalitsused, erakonnad jne) reformide blokeerimises, on küsimus idee algataja ja otsustaja võimest kaasata erinevaid osapooli arutellu ning arusaamast, et algne idee ja selle rakendus paratamatult arutelu käigus teiseneb. Esmspäevane kultuurikomisjoni istung, kus arutati riigieksameid, oli ministrile tubliks proovikiviks - nimelt osutus populaarseimaks mitte ministri ettepanek vaid õpilasesinduste liidu algatus.


Rohkem valmidust üksteist kuulata, enam mõistmist ja suuremat võimet koos tegutseda!


.

Teises koolis õppimine keelatud!

Igati tervitatav on Mainori Kõrgkooli algatus asuda pakkuma gümnaasiumitele majandusainega seotud tunde. Kurb on selle juures vaid see, et nende eest õppemaksu küsitakse, mistap osale õpilaskonnast jäävad need väärt kursused kättesaadamatuks. Muidugi oleks abiks näiteks see, kui kohalik omavalitsus või haridusministeerium hüvitaks vähemkindlustatud peredest pärit õpilastele selle.

Ent asi, mis on taunisvääriline on väide, et sellistel kursustel kogutud ainepunktid on rakendatavad vaid Mainori Kõrgkoolis. Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtetega aga see küll kooskõlas ei ole ja Mainori Kõrgkooli ei saa rakenduskõrgkooli seaduse pr 12' lg 22 ja ülikooliseaduse pr 22 lg 11 ning Kõrgharidusestandardi alusel sellist piirangut ühepoolselt seada.

Üldiselt on kõrgkoolid kohustatud arvestama õppija varasema kogemuse kaudu omandatud teadmiste ja oskustega ning minimaalsete piirangutega lubama need üle kanda ühe või teise ainekursusena.

Lõpetuseks Kõrgharidusstandardi näitel VÕTA-st:

§ 33². Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise eesmärk

Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise eesmärk on:

1) suurendada isikute, sealhulgas erivajadusega isikute hariduslikku ja tööalast mobiilsust ning avardada võimalusi elukestvaks õppeks;

2) võimaldada haridustasemetest koosnevas haridussüsteemis õppimise (formaalharidus), muu organiseeritud õppetegevuse (mitteformaalne haridus) ja erialase töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames õppimise (informaalne haridus) tulemusi lugeda samaväärseks käesoleva määruse § 33¹ lõike 3 punktis 1 nimetatud vastuvõtutingimuste täitmise või õppekava läbimisel saavutatavate õpitulemustega;

3) õppeasutusel paindlikult reageerida tööturul toimuvatele muudatustele ning tööjõuvajaduse muutumisele.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

§ 33³. Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse tõendamise põhimõtted

(1) Eelnevaid õpitulemusi tõendatakse vastava diplomi, tunnistuse või muu haridust tõendava dokumendiga.

(2) Erialase töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud õppimist tõendatakse viitega valminud töödele ja nende esitlusega, näidiste mapi, kutsetunnistuse, töölepingu või ametisse nimetamise käskkirja koopia või muude dokumentaalsete tõenditega. Töökogemuse tõendamisel lisatakse taotlusele erialase töökogemuse kirjeldus ning enesehinnang.

(3) Õppeasutuse nõukogul on lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule õigus kehtestada tõendamisele täiendavaid nõudeid.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

§ 33⁴. Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse hindamise ning arvestamise põhimõtted

(1) Õppeasutusel on õigus vajadusel isiku eelneva õpitulemuse või erialase töökogemuse hindamiseks anda isikule praktilisi ülesandeid, vestelda isikuga või hinnata isiku teadmisi ja oskusi muul viisil.

(2) Õppeasutus:

1) teavitab üliõpilasi eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamiseks kehtestatud tingimustest ja korrast, sealhulgas tähtaegadest ja hindamisega seotud kuludest, mida kannab üliõpilane, ning tulemuste vaidlustamise võimalustest;

2) tagab eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise taotlejale vajaliku informatsiooni ning juhendamis- ja nõustamisteenuse kättesaadavuse;

3) tagab eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise protseduuri ühetaolisuse ja hindamist läbiviivate isikute kompetentsuse ja erapooletuse tulemuse suhtes;

4) loob võimalused hindajate osalemiseks täienduskoolituses ning koostöövõrgustikus;

5) korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamiseks tugisüsteemide, sealhulgas nõustamissüsteemi ja hindajate koostöövõrgustiku loomist.

[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]

.