Valitsus on tulnud välja ettepanekuga lõpetada õppelaenude hüvitamine riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatele.
Seoses sellega ootame kõigi õppelaenu võtnud ning praegu avalikus sektoris või kohalikes omavalitsustes töötavate inimeste mõtteid riigi poolt planeeritavate muudatuste kohta. Eriti ootame lugusid inimestelt, kelle elu riigi ootamatu otsus teravalt mõjutab.
Oodatud on kõik mõtted. Isegi, kui oled planeeritavate muudatuste poolt, anna oma mõtetest meile teada.
Oma mõtted palun saata aadressile eyl@eyl.ee. Kirjas märgi palun ära ka oma kontaktandmed, et võiksime vajadusel sinuga ühendust võtta.
.
3 kommentaari:
Õppelaenu kustutamine riigi poolt on preemia - saage sellest aru! Laen kui selline kuulub üldjuhul tagasimaksmisele laenuvõtja poolt. See, et keegi teine sinu laenu tagasi maksab, ei ole iseenesestmõistetav.
Ma pole täheldanud, et keegi oleks seda preemiana võtnud.
Miks riik on seda oma teenistujatele ja töötajatele seni pakkunud? Ikka selleks, et näidata ennast hea tööandjana ja väärtustada inimese haridust.
Miks riik on kõrgharitud lapsevanemaile seda pakkunud? Ikka selleks, et õpingute ajal võimaliku kogunenud laenukoormat leevendada et noored langetaksid lapsesoetamise otsuse.
Muide Eesti pole siin erandlik, et toetab laenukustutamist. Näiteks Suur-Britannias ja Austraalias ei ole kõrgkooli lõpetanul kohustust asuda laenu tagasi maksma enne teatud sissetulekutaseme saavutamist.
Tuleb tõdeda, et õppelaenusüsteem ei ole Eestis tervikuna läebi mõeldud. Taotleda saab seda kui tarbimislaenu, riiklik tagatis on vaid pankadel, suunatud otstarve puudub (sa või raha maha ka juua, kuigi seda teeb kaduvik tudengeist) ning kustutamine paistab olevat senini üks läbimõeldumaid osi kogu süsteemis.
Ma leian, et õppelaenu kustutamisega jätkamine on ainuõige ja loogiline otsus. Vähemalt jätkata tuleks neil kes praeguseks hetkeks laenu võtnud.
Mina võtsin bakalaureuse ja magistriaastatel õppelaenu täies teadmises, et minu eest maksab selle tagasi riigiasutus, kuna oli plaan sellisele tööle minna. Kui sellest praegu ilma jään, siis see oleks justkui tagasiulatuv karistus. Oleks seda ette teadnud oleks vast akadeemilisi võtnud ja tööl käinud, mitte üritanud laenust ära elada ja õppimisest maksimumi võtta. 5 aastat kaheksast kaheksani koolis käimist (võttes maksimaalselt vabaaineid) + suvepraktikad ei võimalda eriti kooli kõrvalt töötada, seega seda võimalust ei olnud.
Kindel teadmine, et laenu maksab tagasi riik ja hetkel võib keskenduda õppimisele oli kindlasti paljudel nt. õpetajaks õppijatel.
Nüüd aga tuleb välja, et peale selle et riigiasutuses töötajasel kadusid kõik hüved ja kärbitakse (mõnelpool juba korduvalt) palka siis tuleb ka laen tagasi maksta.
Selliselt jätkates on ilmselt peagi riigiasutustes vaid põhi ja keskharidusega töötajaid. Kas siis üldse on lootust et riik kuhugi edasi areneb?
Postita kommentaar