Õpilasliit taunib õpilaste poliitilist ärakasutamist

Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL) juhatus ei pea õigeks õpilaste haaramist nende enda teadmata ja nõusolekuta erakondade tegevustesse ning kutsuvad kõiki erakondi üles hoiduma sellest.

Õpilaste ärakasutamine on moraalitu ja karistatav käitumine. Kuigi Pärnu õpilastega toimunu kohta pole täpset pilti, on selge, et õpilased suunati koolitusele, mille sisuks on ühele erakonnale kampaaniat teha. Noorte kodanikuharidus ja poliitiline koolitamine on olulised asjad, kuid need peaksid toimuma siiralt ja avatult.

Kutsume üles kõiki erakondi hoiduma sellisest tegevusest. Noorte suhtes tuleb ausalt käituda ja kui mõni erakond soovib kaasata noori kampaaniatesse, siis tuleks seda ka selgelt öelda. Samuti juhime ka tähelepanu sellele, et kooli- ja huvijuhtide roll info edastajate ning noorte suunajate näol on piisavalt oluline, et see nõuaks nendepoolset kõrgendatud hoolsust sõnumite sisu osas.

Tuletame meelde, et vastavalt rahvusvahelisele uuringule on meie 8. klassi õpilastest juba 53 protsenti olemas parteiline eelistus, kuigi vaid 23 protsenti neist usaldas erakondi kui institutsiooni. Seega tuleb noorte eelistuste ja usaldusega väärikalt ümber käia.

Igal õpilasel on õigus oma huvide järgi tegevusi valida ja ka erakonna noortekogu liikmeks hakata. Samuti ka lihtsalt osaleda mõne erakonna kampaanias.

Õpilased on noored kodanikud, kes alles õpivad tundma oma ühiskondlikke ja poliitilisi õigusi ja kohustusi. Ja selles on perekonna kõrval kõige olulisemal kohal kool. Seega peavad Eesti koolid olema erakondlikust kallutatusest vabad ja pakkuma noortele mitmekesist ja tasakaalustatud ühiskonnaõpetust ja kodanikuhariduse võimalusi laiemalt.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi. EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 100 000 õpilase.

Ameerika üldhariduse õpiväljundite standard

USA-s on haridusministeeriumi toetusel ja haridusvaldkonna katusühenduste eestvedamisel koostatud üldhariduse ühiste õpiväljundite standard.

http://www.corestandards.org/the-standards


Märkimist vääriv on selles keelega seotud teadmiste, oskuste ja hoiakutega (võrreldes meie kirjandikeskse ametliku käsitlusega):

http://www.corestandards.org/the-standards/english-language-arts-standards/introduction/students-who-are-college-and-career-ready-in-reading-writing-speaking-listening-and-language/

Ettevõtliku Kooli algatus toob koolidesse praktilist õpet

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse (IVEK) konkurss „Ettevõtlik kool“ laienes sel aastal lasteaedadesse ja Tartumaale ning tõi konkursile rekordiliselt 73 projekti. Algatuse eesmärk on tõsta hariduse kvaliteeti, suurendades praktilise õppe ja laste isetegemise osakaalu Eesti üldhariduskoolides.

„Konkursi kasvav populaarsus ning laienemine Tartumaale näitab, et Eesti haridussüsteemis on vajadus praktilise õppe osakaalu suurendamise järele,“ rääkis konkursist IVEKi juhataja Kadri Jalonen.

„Faktidel põhinev õpe kinnistub paremini, kui seda toetavad praktilised väljundid. Täna on võimalik juba rääkida konkursi positiivsest mõjust, sest õpetajate kinnitusel on õpilased muutunud aktiivsemaks ja vastutustundlikumaks õppetöös, suhe täiskasvanutega on kujunenud paremaks,“ lisas Jalonen.

„Projektis osalevate õpilaste puhul on olnud märgata palju suuremat isetegemise soovi, algatusvõimet ning huvi kasvamist hariduse vastu,“ rääkis eelmisel aastal võistlusel peavõidu saanud Lohusuu kooli õpilasi juhendanud õpetaja Heili Eiche. „,Loodusõpetuse tundidest inspiratsiooni saanud õpilased ehitasid kooliõuele ilmakaarte määraja ja päikesekella, panid üles looduse infostendi ja lindude pesakastid, rajasid õpperaja ning täiendasid kooli ürdi- ja lilleaeda“ kirjeldas Eiche võiduprojekti.

Sel aastal osalevad konkursil pea pooled üldhariduskoolid Ida-Virumaalt, 10 lasteaeda ning mitmed üldhariduskoolid Tartumaalt. Koolid esitasid konkursile kokku 73 projekti, eelmisel aastal oli projekte 52. Projekte tutvustatakse järgmise kahe nädala jooksul IVEKi blogis (www.ivek.ee/blogi). Konkursi võitjad, kõige rohkem koolielu muutnud projektid, kuulutatakse välja 12. mail auhinnagalal Jõhvi Kontserdimajas.

Projektiga on Ida-Virumaal tegeletud tänaseks viis aastat. „Ettevõtliku kooli“ eesmärgiks on, et õpilane on ettevõtliku hoiakuga - julge algataja, otsib uusi lahendusi, kõrge motivatsiooniga, tegutseb koos teistega, püstitab eesmärke, saavutab tulemusi, on vastutustundlik, hooliv ja võimeline ise ennast analüüsima.

Programmi on kaasatud nii õpilased ja õpetajad kui ka kohalikud ettevõtjad, lapsevanemad ja omavalitsusüksused. Samasugune programm on edukalt käivitatud ka Rootsis, Soomes ja Lätis. “Ettevõtlik Kool” programmi toetavad Euroopa Liit, Eesti riik, kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad.

Gümnaasiumi lõpueksamitest

Kooli lõpueksamid võiksid olla õpilase jaoks vaheetapiks ja kokkuvõtteks senisest õppetööst ega peaks näitama pelgalt soorituse taset ühes aines. Sellele põhimõttele ei vaidle vastu koolijuhtide ühenduse, lastevanemate liidu, õpetajate liidu ega haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.

Eksamikartuse allikaid on mitu, üks kindlasti see, et eksamite tulemuste järgi toimub igal aastal nõiajaht pingeridade koostamise kaudu. Aineõpetajad hakkavad selle ennetamiseks õpilasi eksamiks drillima, vanemad lapsele õppimist peale suruma ning õpilane asub tuupima. Aga tuupimine on õppetöö tulemuste seisukohalt pikemas perspektiivis kasutu.

Eksamist ei tohiks korraga sõltuda nii kooli lõpetamine kui ka kõrgkooli astumine. Aine lõpuhinne võiks olla vajalik kooli lõpetamiseks, küpsuseksamid pigem edasiste valikute jaoks (edasivaatav, ent mitte määrav). Nii läheb õpilane julgemalt eksamile vastu ning ka õpetajad saavad keskenduda aine õpitavaks muutmisele ja teiste ainetega seoste loomisele.

Avaldati Õpetajate Lehes 29.01.2010

Mis ja miks läks valesti, et me pole seda saavutanud? Eesti Hariduse Visoon 2010

VÄLJAVÕTE STRATEEGIAST ÕPI-EESTI (KOOSTATUD 2001)



VISIOON - EESTI HARIDUSSÜSTEEMIST AASTAL 2010

Haridus on muutunud Eesti rahvusliku arengu peamiseks eelduseks: uutele teadmistele põhinev, avatud rahvusvaheline koostöö edendab Eesti kultuuri ja teadust ning suurendab rahvuslikku rikkust.

Selle saavutamiseks on ühiskonnas ja haridussüsteemis toimunud järgmised muutused:

Õppimine on muutunud kõigi ühiskonnaliikmete jaoks loomulikuks eluviisiks. Õppimisena ei käsitata enam ainult traditsioonilist õppetööd klassiruumis. Õpitakse igal pool - koolis, perekonnas, õpiringis, töö juures, kogukonnaga suheldes, meediat jälgides jne. Üksikteadmiste ja oskuste kõrval olulisemaks hinnatakse pädevusi, mis lubavad õppuritel mõista paremini nähtuste ja protsesside olemust ning omavahelisi seoseid, valmistades neid nii ette toimetulekuks uudsetes olukordades. Lähtudes ühiskonna võimalustest kujundatakse õpivõimalusi ja -programme vastavalt õppurite soovidele ja vajadustele. Inimeste õpimotivatsiooni toetatakse igati. Kõigil õppe-
tasemetel pööratakse tähelepanu eriti andekatele, mahajääjatele, puuetega ja riskiperedest pärit õppuritele ning võimaldatakse neile sobivaid õppevorme ja õpet individuaalõppekavade järgi.

On muutunud õpetaja töö. Teadmiste edastamise kõrval on muutunud oluliseks juhendaja, mentori ja vahendaja roll. Muutuv keskkond ning uued ülesanded tähendavad õpetaja jaoks üha enam ka ise õppuriks olemist. Formaalharidus-
süsteemis on õpetaja üks peamisi ülesandeid ennast usaldava, väärika, õpioskustega inimese ettevalmistamine. Traditsioonilises õpieas õpilaste õpetamise kõrval suudavad õpetajad olla juhendajaks ka täiskasvanud õppuritele.

Õppeasutused kasutavad suheldes kogukonnaga avatud suhtlemisstiili. Õppe korraldamisel arvestatakse õppurite vajadustega, koolielu korralduses osalevad aktiivselt õppurid ise, lapsevanemad ja piirkonna huvirühmad. Õppeasutused näevad oma põhiülesandena õppuri isiksuse arengu väärtustamist ja õpioskuste välja-
arendamist. Õppetegevuses ja õppeasutuste töö korraldamisel kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavahendeid. Eelnevat õpi- ja töökogemust arvestatakse õpingute jätkamisel formaalharidussüsteemis.

Õppeasutust iseloomustab õpetajate omavaheline koostöö ning partnerlus kodu ja/või kogukonnaga, õppetegevuse pikaajaline planeerimine. Hariduspoliitiliste otsuste ettevalmistamisel ja langetamisel on vähenenud riigi roll, tõusnud äri- ja kolmanda sektori tähtsus. Otsuse kujundamise protsessides osalevad vastutustundega tööandjate, töövõtjate, lastevanemate ja teiste kodanikualgatuslike huvirühmade esindajad.

Eesti haridussüsteem on ühtne, õpetamine eri keeltes ei tähenda erinevust õppe sisus ja hariduse kvaliteedis. Kohustusliku tasemeõppe raames omandatakse eesti keel tasemel, mis võimaldab jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutustes. Väärtustatakse eesti keele säilimist ja arengut ning rahvusteaduste viljelemist ja arengut. Haridussüsteem kujundab ja soodustab sallivust ning avatust teiste kultuuride suhtes, ühise teabevälja taastootmist ja kultuurilist mitmekesisust.