Kingi koolile raamat

Seoses Paide Gümnaasiumi 100. juubeliga novembris toimub kampaania „Kingi koolile raamat“.
Tegemist on ettevõtmisega, mis esmakordselt viidi väga edukalt läbi kümme aastat tagasi. Tänu sellele täienes kooli raamatukogu fond märkimisväärselt.

2009. aasta jooksul ei ole majanduslike põhjuste tõttu kooli raamatukogu uue kirjandusega komplekteerimine võimalik olnud. Koostatud on nimekiri raamatutest, mis oleksid meie kooli õpilaste ja õpetajate jaoks vajalikud.

Igale kingitud raamatule lisatakse raamatukogus kinkija nimega juubeliaasta kampaania logoga eksliibris. Tegemist on vajaliku ja kasuliku algatusega, mida toetavad Õpilasesindus ja T.O.R.E.

KINKERAAMATUTE NIMESTIK:
http://www.paidegymn.ee/kodukalingid/2009-2010/vilistlased/kinkeraamatute_nimestik.pdf
Leitav ka gümnaasiumi kodulehel.

Mida võib poliitviha teha meie noortega?

Väljavõte ühest kirjast, mille sain mõned päevad tagasi ühe listi vahendusel:


"Kujutame ette, et algamas on põhikooli ühiskonnaõpetuse tund. Õpilased tulevad klassi ja enne oma kohale jõudmist hüüab Kevin valju häälega: "Õpetaja, kas Te teate juba, et kesikud jäid Tallinnas jälle võimule? Ja Savipäts sai kõik sibulate hääled endale ja mõned lollid eesti penskarid hääletasid ka tema poolt."
Sellepeale karjuvad veel mõned hääled, et keskerakond on kräpp ja putini tallalakkuja ning savikas oma pundi ja venelastega kasigu Venemaale.

"Ja Rahvaliit, see maakate punti, kaob varsti üldse ära, raadios öeldi," hõikab keegi.Jälle kostab naeru. Õpetaja teeb näo, et ei kuulnud midagi, tema mees on ikka veel Rahvaliidu liige ja mõned õpilased teavad seda.

Klassis käib tunnikella eelne sekeldamine ja õpetaja laseb pilgul ringi käia. Mann istub kuidagi väga vaikselt oma kohal ja vaatab kiirelt silmi pilgutades enda ette. Ka Tõnu on kuidagi tõsine. Õpetajale meenub, et nägi Manni isa ja Tõnu venna nimesid vallalehes. Nad kandideerisid Keskerakonna nimekirjas. Aga ta ei jõuagi enam kaugemale mõelda, sest temast tormab mööda ja uksest välja nuttev Galina. Samal hetkel käib hele laks - kaks possi rüselevad, Kevini vasak põsk punetab Vadimilt saadud kõrvakiilust.

Vadim karjub kogu klassile, et tema pole mingi sibul ja kui teda siia ei taheta, siis ta võib siit minema ka minna, aga võetagu teadmiseks, et isegi reformierakondlane Keit Pentus hakkas Lasnamäe venelastega rääkimiseks vene keelt õppima. Kas tema peab siis ka nüüd Venemaale kasima?

Kell heliseb, õpetaja tõuseb ja läheb kõigepealt poiste juurde, käsib mõlemal kohale istuda ning juhtumi kirjelduse kirjutada.Küll õppealajuhataja pärast tegeleb sellega. Siis läheb ta ukse taha ja palub Galinal klassi tagasi tulla. Aga Galina on jõudnud juba oma üle tee olevas toidupoes töötavale emale helistada ja ütleb, et ema lubas kohe õpetajaga rääkima tulla.

Õpetaja tuleb murelikult klassi tagasi. Galina on tegelikult üks parimaid õpilasi, eelmisel aastal sai maakonna eesti keele olõmpiaadil koguni esimese koha, vaatamata sellele, et kodune keel on vene keel. Ka tema ema räägib õpetajaga enamasti eesti keeles, kuigi veidi konarlikult. Ja just paar nädalat tagasi oli Galina ema talle öelnud, kui väga ta rõõmustab, et Galina korraliku eesti hariduse saab. Õpetaja on veidi häiritud eelseisvast vestlusest, aga viimane aeg on tunniga peale hakata.

"Tänase tunni teema on Eesti Vabriigi Põhiseaduse II peatükk, kus on kirjas meie põhiõigused, vabadused ja kohustused. Nagu te teate, on meil kõigil siin hea elada sellepärast, et Eesti on demokraatlik riik ..." alustab õpetaja."

.

TLÜ kasvatusteaduste üliõpilased kutsuvad õpetajaks õppima!

21. oktoobril korraldab Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi üliõpilasnõukogu KÜN kasvatusteaduslikke erialasid tutvustava Erialalaada, et kutsuda inimesi üles kasvatusteaduseid rohkem väärtustama.

Erialalaat toimub 21. oktoobril 2009 Tallinna Ülikooli avatud uste päeval ja on suunatud nii ülikooli astujatele kui juba õppivatele üliõpilastele. Erialalaada raames tutvustatakse Kasvatusteaduste Instituudis õpetatavaid erialasid ja räägitakse nende erialade reaalsusest – näiteks kuidas toimub õppimine ülikoolis, kuhu minna tööle ning millised on edasiõppimise võimalused magistri- ja doktoriõppes. Tudengid ja haridustöötajad vestlevad erinevates aruteluringides kasvatusteaduste vajalikkuse ja tulevikuperspektiivide üle.

„Kasvatusteadused on ühiskonna arengu jaoks määrava tähtsusega ning õppimist ja õpetajaid tuleb väärtustada. Erialalaada eesmärgiks on purustada müüte ja hirme, mis ülikooli astujaid kasvatusteaduslike erialade juures heidutada võivad,“ sõnab projektijuht Lisell Veskimeister. Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi üliõpilasnõukogu KÜN esimees Siiri Evard lisab: „Kuuludes Eduko programmi alla kannab ka Erialalaat üldeesmärki tugevdada Eesti haridusteadust.“

Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudis saab bakalaureuseõppes õppida järgmistel erialadel: alushariduse pedagoog, andragoogika, eripedagoogika, klassiõpetaja, pedagoogika (humanitaaria ja loodusteaduste suund), kutsepedagoogika. Magistriõppe erialad on alushariduse pedagoog-nõustaja, andragoogika, hariduse juhtimine, eripedagoog-nõustaja, kasvatusteadused, mitme aine õpetaja, pedagoogiline nõustamine.

Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi üliõpilasnõukogust KÜN

KÜN on 2005. aastal loodud Kasvatusteaduste Instituudi tudengite õigusi ja huve kaitsev ning esindav kogu.

Lisainfo: www.esindus.ee/kyn

Lisell Veskimeister,

Erialalaada projektijuht,

aseesimees avaliku poliitika valdkonnas

Kasvatusteaduste Instituudi üliõpilasnõukogu KÜN

+ 372 55 63 77 35

lisell.veskimeister@gmail.com

Soome saab innovatsiooniülikooli

Helsingi kaubanduskõrgkoolist, kunstitööstuskõrgkoolist ja tehnikülikoolist moodustatakse AALTO ÜLIKOOL. Majandamine, kunst ja tehnika saavad ühes ülikoolis kokku. Eesmärk on, et aastal 2020 kuuluks Aalto ülikool maailma parimate hulka.

Aalto ülikool on sihtasutuse vormis ülikool. Soome riik maksab põhikapitali 500 miljonit eurot ja annetajatelt kogutakse 200 miljonit. Üliõpilaste arvuks on planeeritud 20 000 ja sellegta saab Aalto ülikoolist suuruselt Soome teine ülikool Helsingi ülikooli järel.

Aalto ülikool alustab tegevust 1. jaanuaril 2010. Aalto ülikooli esimene rektor on Ph. D Tuula Teeri, kes töötas 1996. aastast Stockholmi tehnikakõrgkoolis, viimati prorektorina. Molekulaarbioloog.

Rektor Tuula Teeri peab blogi
http://aaltoblogi.blogspot.com/
www.aaltoyliopisto.info/sv/view/innovaatioyliopisto-fi/aalto-universitetet
http://www.aaltoyliopisto.info/en/

Mine Tagasi Kooli!

Võta osa!

19. - 23. oktoobril toimub taas üha suuremaid tuure koguv projekt "Tagasi kooli", millega sel aastal liitunud rekordarv koole.

See aga tähendab, et igas Eestimaa nurgas oodatakse inimesi, kes valmis minema tagasi kooli ja jagama oma kogemust lastega. Teie poolt antud tunnid võimaldavad muuta koolielu mitmekesisemaks, andes õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevatest
eluvaldkondadest.

Lisaks saate ise hea võimaluse kohtumisteks õpetajate ja koolijuhtidega. Just sellest võib saada ajend mõtete kogumiseks järgmiste sammude jaoks - kuidas aidata kaasa Eesti hariduse edenemisele ka pikemas perspektiivis.

Lähem info ja registreerumine www.tagasikooli.ee.

"Tagasi kooli" nädal on Vabariigi Presidendi ja Sihtasutuse Noored Kooli algatus. Tegevus toimub oktoobris, “Hea õpetaja” kuul.

.

Seminar: MEESÕPETAJAD 28.sept Tallinna Ülikoolis

Miks on koolides nii vähe meesõpetajaid? Kui palju meesõpetajaid on Eestis?Miks õpib praegu vähe mehi õpetajaks? Kas oleks üldse vaja rohkem meesõpetajaid? Kuidas olukorda parandada? Kuidas mõjub naiste seltskonnas töötamine?


Nendel teemadel arutame teetassi ümber 28. septembril kell 18.00 – 20.00 Tallinna Ülikoolis ruumis M-648. Oma kogemustest räägivad õpetajaks õppivad noormehed ja juba töötavad õpetajad.


Oodatud on kõik huvilised. Palun anna oma tulekust märku aadressil siiri.evard@gmail.com


Seminari korraldab:

Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna kasvatusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu KÜN

Millal saab Eestis õppida vaid 1. a ülikoolis või kutsekoolis?

Eelmisel nädalal rokkis Eesti meediat uudis, et varasemast enam on noored tänavu pürgimas ülikoolidesse. Samas muretsevad palju kutseõppeasutused ja ka haridusminister, et kutsehariduse suunale ei jagu õppureid.

Kas ei oleks Eestis aeg luua nii kutsekeskhariduses kui ka kõrghariduses nn lühike tsükkel - õppeaeg 1 - 1,5 aastat, mille tulemusena saab õppur lühiõppe diplomi?

Just sellistele õpingutele on rõhku panemas ka oma muudatustega USA president Obama suunates nn community college´tesse täiendavalt 12 miljardit dollarit.

See, kas sellist lühitsükliga õpet pakuksid kutseõppeasutused, kõrgkoolid või gümnaasiumid, oleks korralduse küsimus. Oluline on, et noortele selline võimalus on loodud. Noorte töötuse, erialavaliku teadlikkuse ja sellest tulenevate sotsiaalsete probleemide ennetamiseks on see üks paremaid viise, mis Eestis kasutamata.

ÜLESKUTSE: osaleme Riigikogu istungil (HOMME kell 14.00!)

Edastan üliõpilaskondade liidu üleskutse:

Head üliõpilased,

tänase päeva kokkuvõte on see, et lisaeelarve arutelu jäi Riigikogus pooleli kuna aeg sai otsa. Siiski ikka veel laiutab eelarves rida, mis näeb ette õppelaenu hüvitamise kaotamist (küll erisusega, et kõik saavad teha kuni 1. juulini taotluse laenu kustutamiseks), mis on täiesti totrus.
Seega kutsun kõiki üliõpilasi üles osalema homsel (kolmapäev) Riigikogu istungil.

Istung algab kell 14.00 (oleme kohal 13.45). Ainult seeläbi, kui me oleme ise kohal saame näidata oma meelsust ning solidaarsust antud küsimuses.

Pähe kindlasti teklid!

Riigikokku sissesaamise pärast ei pea te muretsema sest selle eest vastutame ise. Avame täiendava registreerimise EÜLi koduleheküljel, et omaksime ülevaadet, kes saavad osaleda ja kes mitte. Registreerida saab siit.

Seega HOMME kõik RIIGIKOGU ISTUNGILE!!

Joonas Pärenson

EÜLi juhatuse esimees
+(372) 555 257 56

joonas.parenson@eyl.ee

ÜLEKUTSE: Miks on sulle oluline õppelaenu kustutamine?

Kordan EÜL blogis esitatud üleskutset:

Jaga oma õppelaenu lugu

Valitsus on tulnud välja ettepanekuga lõpetada õppelaenude hüvitamine riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatele.

Seoses sellega ootame kõigi õppelaenu võtnud ning praegu avalikus sektoris või kohalikes omavalitsustes töötavate inimeste mõtteid riigi poolt planeeritavate muudatuste kohta. Eriti ootame lugusid inimestelt, kelle elu riigi ootamatu otsus teravalt mõjutab.

Oodatud on kõik mõtted. Isegi, kui oled planeeritavate muudatuste poolt, anna oma mõtetest meile teada.

Oma mõtted palun saata aadressile eyl@eyl.ee. Kirjas märgi palun ära ka oma kontaktandmed, et võiksime vajadusel sinuga ühendust võtta.

.

Eesti kõrghariduse suurim probleem on tudengite sõnakasutus?

Vähemalt sellise järelduse saab teha kui vaadata haridusminister Lukase reaktsioonile Euroopa Üliõpilasliidu täna avaldatud Euroopa kõrghariduse rapordile.

Aga mis siis on tegelik probleem?

Kas kontekstist välja rebitud ja üksikule sõnale asetatud liigne rõhk või fakt, et töötavad tudengid omandavad tegelt diplomi ja õppetööle sisuliselt pühenduda ei ole võimalik?

Ministri väide, et eagrupist osaleb meil kõrghariduses üle Euroopa keskmise, on formaalne näitaja, mille teeb aga sisutuks fakt, et Eesti tudengid saavad osaleda õppetöös Euroopa tudengeist kõige vähem.

Jääb vaid soovivad kainet mõistust ja suunatust lahendustele.

Tudengite ootused Euroopa Parlamendi valimisteks

Euroopa Üliõpilasliit võttis sellel nädalavahetusel vastu Euroopa Parlamendi valimiste platvormi. Kõigi Euroopa üliõpilaste ühisplatvorm “Kvaliteet, võrdsus, ligipääs kõigile: Euroopa Kõrgharidus aastani 2014” kohaselt saab Euroopa Parlament otseselt mõjutada Euroopa Kõrgharidusruumi arengut.

Platvormis teevad üliõpilased ettepaneku suurendada Euroopa Liidu poolt eraldatud summasid elukestva õppe ning üliõpilaste mobiilsust toetavatele programmidele. ERASMUS programm peab tulevikus pakkuma bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele täielikku rahalist toetust praeguse osalise asemel. See võimaldaks neil veeta osa oma õpingutest välismaal ning tagaks mobiilsusvõimalustele võrdse ligipääsu.

Üliõpilaste ettepaneku kohaselt peaks hiljemalt aastaks 2020 iga viies Euroopa üliõpilane veetma osa oma õpingutest välismaal (täna on vastav protsent 2,3%). Euroopa Parlament peab toetama ettepanekuid, mis eemaldavad üliõpilaste mobiilsust tõkestavad tegurid nagu viisade või töölubade nõudmine Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tudengitelt, kes siiski õpivad Euroopa Kõrgharidusruumis.

Üliõpilaste hinnangul peab Euroopa Parlament survestama Euroopa Komisjoni, et liikmesriigid ei hakkaks ERASMUS Munduse programmi raames viima välisüliõpilastele sisse õppemakse suurendades nii ebavõrdsust Euroopa Kõrgharidusruumis.

Samuti teevad üliõpilased ettepaneku kinnitada Euroopa Parlamendi poolt Üliõpilaste õiguste harta, mis tagaks üliõpilaste õiguste kaitse üle Euroopa. Samuti soovib Euroopa Üliõpilasliit olla Euroopa Parlamendile konsultatiivpartneriks kõrgharidust puudutava seadusloome osas.

Euroopa Üliõpilasliit on asutatud 1982. aastal. Euroopa Üliõpilasliitu kuulub 49 üliõpilaste katusorganisatsiooni 38 riigist, kes kokku esindavad üle 11 miljoni üliõpilase.


Lisainfo:

Joonas Pärenson
Juhatuse esimees
Eesti Üliõpilaskondade Liit
5552 5756
joonas.parenson@eyl.ee
www.eyl.ee



.

Et õpinguid lõpetada, tuleks need katkestada?

Vähemalt selline mulje jääb kui lugeda Eesti Päevalehest sotsiaalministeeriumi algatust hakata pakkuma töötuks jäänud ja õpingud katkestanud kõrgkooli naasmiseks ja õppe jätkamiseks ja lõpetamiseks õppestippe. Ideel on jumet ja tasub teostada, ent...

...kaua peavad tänased tudengid, kelle probleeme äraelamisega, ootama korralikku õppetoetuste süsteemi?

Algatuse valguses on vist ainus viis jokitada: laskma ennast eksmattida ja vabanema töökohast (kellel veel on) et tekiks õigus rahalisele toetusele.



Kas siis selle maa tudengid ei võiks jokkides kõrgemat teadmist taotleda, teadusmajandust rajatada...

Tundmatu Tudeng, 2009

Riik suurendab tudengite vabadust valida eriala

Haridusministeerium on otsustanud vähendada kõrgkoolide riiklike õppekohtade erialade ettemääratust. Nüüd on kõrgkoolidel ja tegelikult ka tudengitel vabam valik eriala üle otsustada.

Seega saavad ülikoolide nõukogud nüüd enam vaielda erinevate valdkondade õppekohtade arvu üle ning suureneb ka üliõpilaskonna esindajate roll.

Samuti on too otsus märgiks, et kõrghariduse õppekohtade riiklik planeerimine ei ole toiminud eesmärgipäraselt - ei ole "tootnud" piisavalt uusi spetsialiste eelistatud valdkondadesse ega loonud vajalikku ligipääsu kõrgkooliõpingutele.

Lugemist: Riik lõpetab erialade kaupa tudengite tellimise (23.03.2009, Postimees)

Haridus: siire bürokraatiast sisule

Tuleb piltlikult kahe käega nõustuda Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktori seisukohaga, et enne haridusreformi käivitamist on tarvis tõsiseid analüüse ning hoiduda tuleb edasisest bürokratiseerumisest ja selmet võtta suund õppe sisu lahti mõtestamisele.
Loosungutele nagu Tugevad Põhikoolid, tuleb anda sisu!

Lugemissoovitus:

Kasvatusteadlane: vaja on tugevaid põhikoole (Postimees, 22.03.2009)




.

Riigialam või vaba kodanik?

Kui jätta see Mustamäe kooli õpilase ja venekeelsete õpilasesinduste assamblee peasekretäri juhtumi poliitiline ja avalduse sisuline külg kõrvale, siis teeb muret koolidemokraatia.

Kas kool on ikka keskkonnaks, kus õpilane saab kujundada ja väljendada vabalt oma arvamust? Samuti, et kas seaduses kirjeldatud õpilasesindus ikka saab reaalsuses tegutseda õpilaskonda puudutavates küsimustes sõltumatult kooli juhtkonnast?

Kas kasvatame õpilastest riigialamaid või kodanikke? Too Mustamäe kool kaldub esimesse...

Kutsekooli õpilaste vaesumise vastu!

Just sellisena paistab haridus- ja teadusministeeriumi ühest viimase aja algatusest. Nimelt on ministeerium avalikustanud E-õiguse portaalis eelnõu "Kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus" ja on saatnud selle kooskõlastamiseks.

Muude oluliste muudatuste nagu varasema õpingu- ja töökogemuse arvestamise põhimõtete sätestamise, on eelnõus ka osa, millega soovitakse suurendada koolide võimalust anda õppetoetusi lähtudes õppuri majanduslikust olukorrast.

Ebaotstarbekas kasutus ehk edukusstippide asemele sotsiaaltoetused?

Selline algatus on tervitatav, ent eelnõu seletuskirjas on esitatud põhjenduseks:
"õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eesmärgiks on tagada õppetoetusteks eraldatud rahaliste vahendite otstarbekam kasutamine kutseõppeasutustes, võimaldades suurema osa vahendite suunamist eritoetusfondi".

See aga tekitab küsimuse, et miks ei muudeta kutseõpilaste õppetoetuste süsteemi tervikuna tehes toetuse taotlemise peamiseks aluseks õppuri majandusliku seisu - tänane "vahendite kasutus" toetuste jagamisena hinnetepõhiselt on ju "ebaotstarbekas". Omaette küsimiseks on see, et miks mitte muuta selliselt ka kõrgkoolide üliõpilastoetusi.


.

Ka bakalaureus on haridus!

Eestlased on hariduse usku rahvus - ei jõua laps rinnalt maha kui viiakse lasteaeda, kust märkamatult jõutakse juba kooli.

Usinamad vanemad aga hangivad lastele veel koolieelseid kursuseid. Näiks nagu ilus algus elukestvaks õppeks. Ent kui noor jõuab kõrgkooli, siis avastab ta esimese "hariduse", mida ei peetagi "hariduseks". Lubage mul tutvustada: bakalaureus!

Jah, just kõrgkooli esimene aste on viimastel aastatel vihatuim "haridus". Küll süüdistatatakse teda kutsekoolide populaarsuse äravõtmises; küll selles, et peibutab olematute teadmiste ja oskustega ligi suuri noorte masse, kes pärast töötuna ühiskonnale koormaks saavad. Seega on meie haridusastmestikus keskhariduse ja magistrikraadi vahel kadalippu meenutav tühimik, millesse astunud noori sunnitakse seda kiiresti läbima.

Kuhu küll kvaliteet jäi?

Kiirus ja kvaliteet ei käi alati käsikäes. Kolme aastaga ei suuda keegi omandada eriala - väidab enamik õppejõude, aga ka tööandjaid. Kusjuures siunajad ise on ka need, kes enim panustavad õppeprotsessi pinnapealsusse ja kiirendusse.

Üks viimase aja arutelusid on kaotada ära lõputööde kaitsmine bakalaureuseõppes asendades selle kohati lausu lõpueksamiga. Argumendiks seejuures väide, et tegelikult ei ole bakalaureus üldse iseseisev haridusaste vaid magistrantuuri "ruumikas esik", kus sujuvalt "meistrite elutuppa" asutakse. Kahjuks ei ole Eestis võimalik ilma bakalaureuse kraadita astuda magistriõppesse. Kui oleks korralik varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise põhimõtete kasutamine ning sisseastumiseksamid magistrantuuri, võiksime rääkida teisiti.
Tegelikkuses on bakalaureuseõppe pinnapealsuse taga kaks teineteist võimendavat tendentsi - vähestest finantsidest tulenev ülemäärane üliõpilaste vastuvõtt ning õppejõudude suutmatus neid masse isikustada, innustada ja suunata. Suur tasuliste kohtade arv ja läbimõtlemata lävendid tekitavad hulga üliõpilasi, kes teevad erialavaliku lävendiületuse ja tasuta kohtade olemasolu järgi.

Juhtusin hiljuti osalema ühel koosolekul, kus bakalaureuse lõputööde avaliku kaitsmise ärajätmist põhjendati rahapuudusega - ülikoolil polevat finantse, et maksta õppejõududele need komisjonitunnid kinni! Milline püha lihtsameelsus - õigustada ühe mure tagajärgi teise põhjustega.

Kuid see on reaalsus - alatasustatud ja ületunnilised õppejõud näevad tihti lahendusena üliõpilastega üksiksuhtluse asendamist massikommunikatsiooniga - foorumid, e-mailindus, õpiveebid jne.

Vähem vingumist ja rohkem pühendumist!

Kas siis lahendust ei paista ja jätkame samaviisi? Ei! Tegelikkuses peavad õppejõud ja tudengid vastastikku oma muresid tunnistama ja koos lahendusi leidma. Alavääristades bakalaureuseõpet vähendab õppejõud tulevaste magistrite arvu ja motivatsiooni. Ilma bakalaureuseta ei saa olla magistrantuuri - kui ei taha meelde jääda, võiks esmalt märkmiku sisekaanele kirjutada.

Üks hiljutine tööandjauuring tõi välja, et erinevalt levinud seisukohast, et palk on peamine, eelistavad inimesed austust ja tunnustust. Miks peaks siis tudengi töö ehk õppimisega olema teisiti.

Seega säilitamaks usku hariduse kõikvõimsusse, hoidugem „bakalaureuste" siunamisest. Ei ole keskkool õppimise lõpp, ega pole seda ka bakalaureus. Kolm aastat võib tundub kiirena ja sisutuna just selle pideva kiirustamise tõttu. Seega kuulutame bakalaureuse „hariduseks" ning üks üks probleem meie ühiskonnas on lahendatud.

Tekst on avaldatud ka Eesti Ekspressi veebis (06.02.09)


.

Mis puutub kõrgharidus majanduskasvu?

22. aprillil 2009 toimub Nordic Hotel Forumis I kõrghariduse konverents, mille peateema on „Eesti kõrghariduse roll uue majanduskasvu saavutamiseks”.


Peateemast lähtuvalt on kuulutatud välja samanimelise esseevõistluse ja kutsutud üles kõikide gümnaasiumide, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide üliõpilasi, õppejõude, teadlasi ja arvamusliidreid sellel teemal kirjutama.

Eesti on osa avatud maailmast, seetõttu oleme paratamatult mõjutatud globaalsest finants- ja majanduskriisist. Kriisi ületamiseks on nii riigil, ülikoolidel, kõrgkoolidel, ettevõtetel kui ka lõpuks igal inimesel täita oma roll. Praegu tehtavate otsuste mõju on märksa pikaajalisem kui majanduskriisi kestus. Meil tuleb teha tarku otsuseid. Millised need on?

1. Korraldajad, tähtajad

Esseekonkursi korraldaja: Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liit

Detailsem informatsioon esseekonkursi kohta pannakse üles kõrghariduse konverentsi veebilehele www.hariduskonverents.ee. Veebileht avatakse 2. veebruaril. Esseekonkursi tööde esitamise tähtaeg on 23. märtsil 2009. Võitjate autasustamine 22. aprillil 2009.

2. Sihtgrupp, eesmärk

Esseekonkursile kutsume osalema gümnaasiumide õpilasi, ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide üliõpilasi ja õppejõude, teadlasi ja arvamusliidreid.

Töid hinnatakse kahes grupis:
1) gümnaasiumide õpilased ning ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide üliõpilased,
2) ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppejõud, teadlased ja arvamusliidrid.

3. Esseevõistluse korraldus
Essee teema: „Eesti kõrghariduse roll uue majanduskasvu saavutamiseks”
Essee maht: 1–2 lk, 1,5 reavahega (kuni 5000 tähemärki koos tühikutega)
Esseede laekumine: elektrooniliselt aadressile info@hariduskonverents.ee
Esseesid loevad ja hindavad kõrghariduse konverentsi töörühma liikmed. Esseesid hinnatakse lähtuvalt kolmest kriteeriumist: mõtteselgus, haarav esitus, originaalsus.

Autasustamine ja esseede avalikustamine:
Parimaid gümnaasiumiõpilaste ja üliõpilaste esseesid premeeritakse rahaliste preemiatega ja kutsetega kõrghariduse konverentsile. Auhinnafondi suurus 10000 krooni. Parimad esseed avaldatakse konverentsi trükises ja veebis www.hariduskonverents.ee.

Lastevanemate vastus põmmpea-ministrile

Eesti Lastevanemate Liidu avaldus seoses koolikatsetega

23.01.2009

Eesti Lastevanemate Liit (ELVL) peab vajalikuks sekkuda nn eliitkoolide katsete keelustamise teemasse, kuna meie meelest on avalikkuse tähelepanu (tahtlikult?) suunatud valesse kohta. Lugedes ajalehtede pealkirju ning kuulates ametnike sõnavõtte, tundub, et keegi ei küsi enam, miks üks ema sellise Kolgata teekonna ette võttis?

Eelmisel aastal otsustas ELVL Ken Aavikut ja tema ema Heilyt nende võimatuna näivas ettevõtmises toetada. See oli üks võimalus juhtida avalikkuse tähelepanu asjaolule, et ohjeldamatu konkurentsihullus on nakatanud meie haridussüsteemi. Kool on muutunud lõputuks võitlustandriks, kus juba maast madalast selekteeritakse õiged valedest ja luuakse ametkonna juhtimisel eeltingimused hilisema sotsiaalse kihistumise tekkimiseks.

Kujunenud olukorras on üsna ilmekas see, et haridusminister, selle asemel, et probleemi olemust mõista, valas hoopis õli tulle! Kuidas muidu käsitleda väljendit "pummpead, kes arvavad, et nad peavad garanteeritult gümnaasiumisse sisse saama", mida minister kasutas intervjuus TV3 uudistekanalile. Kas oli tegemist ministri panusega haridusterminoloogia uuendamisse või on osadel lapsevanematel alust arvata, et solvati nende lapsi? Ilmselt ei saa minister probleemi põhjustest aru ja asub hoopis isiklikult põhikooli õpilasi sildistama ehk õigeteks ja valedeks jagama.

Kuna hindamine, mõõtmine ja kvaliteet on Eesti haridussüsteemis avalikult määratlemata mõisted, siis annab see igale ametnikule, koolijuhile ja õpetajale võimaluse asja oma suva järgi käsitleda. Peaks olema enesestmõistetav, et juhul kui hindamist kasutatakse, siis tuginetakse eelnevalt sõnastatud ja avalikustatud kriteeriumite süsteemile. Paraku pärsiks säärane selge süsteem märkimisväärselt kooli kui institutsiooni nn konkurentsieelist - ebamugavatest lastest vabanemine muutub väga keeruliseks.

Ka ELVL on veendunud, et koolid kui kogukonna kultuurikeskused võiksid olla igaüks oma nägu ja seepärast omada võimalust selle näo järgi õpilasi valida. Kui üks kogukond otsustab koolis omad reeglid kehtestada, siis on see nende vääramatu õigus. Meie kui kaaskodanike õigus on nõuda, et need reeglid oleksid selged ja üheselt mõistetavad kõigile osapooltele.

Seega teeb ELVL ettepaneku tõsta keelustamise asemel tähelepanu keskmesse selged kokkulepped, läbipaistvus ja aus mäng.


Aivar Haller
ELVL juhatuse liige
5162211
aivar@haller.ee