Õpilaste arvu vähenemine pole enam mingiks uudiseks - lähiaastatel jääb enamikes gümnaasiumites avamata keskkooliastme klasse. Samuti suureneb konkurents gümnaasiumite ja kutsekoolide vahel.
Selles valguses on koolivõrgu ja -juhtimise ülevaatamine hädavajalik; vastasel korral hakkavad õpilased kannatama emotsionaalsete ja poliitiliste kooliliitmiste ja -sulgemiste diskussioonides ja otsustes. Suutmatus vaadelda koolivõrku omavalitsuste piiridest üle, on juba mõnes piirkonnas päädinud mitme kooli sulgemisega. Sellest ei ole ka ükski vald ja linn võitnud...
Gümnaasiumid omavalitsusliitudele
Selleks, et igas maakonnas oleks piisavalt gümnaasiume, mis on kättesaadavad ja kvaliteetset õpet pakkuvad, tuleks nende haldamine viia maakonna tasandile ehk omavalitsusliidu juurde. Haridusministeerium on maakonna tasandi teemat käsitlenud ja plaanide järgi ka analüüsimas seda võimalust. Sama rõhutas ka riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg hiljuti toimunud Kaubandus-Tööstuskoja korraldatud haridusarutelul.
Suurima ohuna on muidugi gümnaasiumiõppe pakkumise koondumine maakonnalinnadesse, mida kindlasti ei tohiks lubada. Omavalitsusliidu ülesandeks oleks kujundada maakonna iga piirkonna elanikega arvestava ning samas efektiivselt toimiva (raha, palgad, hooned, õppekvaliteet jne) gümnaasiumite võrgustiku.
Kutseõpe gümnaasiumitesse
Ameerika Ühendriikide ja ka mõnede muude riikide eeskujul tuleks gümnaasiumi ainevalikutesse tuua juurde ka kutseõpet. Lühikese tsükliga kutseõppe (0,5 -1 aastat) pakkumine nn lisaerialana või spetsialiseeringuna annaks meie õpilastele ühelt poolt valikuvõimalusi juurde ning teiseltpoolt parandaks nende kutse- ja tööturualast ettevalmistatust.
Samuti saaksime kutsehariduse üldhariduskoolidesse toomisega näiteks gümnaasiumite jaoks kasutada ka Euroopa Liidu tõukefondide toetusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar