Täna käis haridusminister Lukas välja idee, et gümnaasiumi saamiseks peaks iga õpilane tegema sisseastumiseksami. Sügiseks lubas ta esitada ka selleks põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu.
Ent mis eesmärki peaks selline eksam täitma?
Minister argumenteerib kahelt lähtekohalt:
1) ligipääsu piiramine (et suunata-sundida rohkem noori kutsekooli);
2) teadlikum haridusvalik (et õpilane üksi või koos vanematega kaaluks enne otsutamist oma võimalusi nii gümnaasiumisse kui ka kutsekooli minekul);
Ligipääsu piiramisega ei tohiks kindlasti tegeleda, sest avatud maailmas on see toonud kaasa kaks suundumust: kas noored lahkuvad mujale või leiavad mõne muu viisi siiski gümnaasiumisse saamiseks. Samuti süvendab see sõltuvust vanemate taustast tulenevaks haridusvalikuks. (Põhjendamata) Keelud mõjuvad noortele nagu punarätt härjale...
Teadlik valik on õige eesmärk, sest läbimõeldud ja kaalutletud erialavalik annab motiveerituma õpilase ja õnnelikuma inimese tervikuna. Ent kas eksam on valiku teadlikustamiseks parim viis?
Gümnaasiumiaste lahku põhikoolist!
Haridusvaliku teadlikkus sõltub sellest, kas sul on valik või ei. Lahutades gümnaasiumiastme põhikoolist, tekitame vahefinishi ja "turvaala" õpilastele. Põhikooli lõpetamise juurde on tarvis tagada neutraalne aeg ja ruum, kus õpilasel on võimalus tutvuda oma edasiste võimalustega ja saada objektiivset infot selle kohta. Osade gümnaasiumite praktika tõrjuda kutsekooli esindajaid oma koolimajast, tuleb rangelt hukka mõista.
Gümnaasiumi sisseastumise eksamit võiks kaaluda vaid üle-eestilise standardi järgi, mis aga ei tohi olla kõikuv ega üleskrutitud (nagu mõned riigieksamid). Samuti peab sellisel juhul vaatama üle ka ülikoolidesse astumise korra, sest on ju gümnaasiumiaste ettvalmistus akadeemiliste õpingutega alustamiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar