Jälle on sattutud ühe reformi vormi ohvriks - koolide arv, õpilaste miinimumarv, koolitee pikkus jms.
Minu hinnangul on Lukase algatuses üks tõsiselt toetamistväärivaid ettepanekuid idee lahutada põhikooli ja gümnaasiumi õppekava kuna nende õpetega saavutavad eesmärgid on erinevad.
Koolide kui asutuste-organisatsioonide liitmine-lahutamine jäägi ikka kogukonna määrata. Selle asemel et lahutada, tuleks hoopis luua seaduslikud alused tekitada "mitmekesised koolid" - näiteks põhikool, kus on üldharidusosa, eelkutse, huviharidusrühmad jms. Või keskhariduskeskus, milles on gümnaasiumaste ja kutseerialade rühmad.
Süüdistada üht või teist rühma (õpetajad, omavalitsused, erakonnad jne) reformide blokeerimises, on küsimus idee algataja ja otsustaja võimest kaasata erinevaid osapooli arutellu ning arusaamast, et algne idee ja selle rakendus paratamatult arutelu käigus teiseneb. Esmspäevane kultuurikomisjoni istung, kus arutati riigieksameid, oli ministrile tubliks proovikiviks - nimelt osutus populaarseimaks mitte ministri ettepanek vaid õpilasesinduste liidu algatus.
Rohkem valmidust üksteist kuulata, enam mõistmist ja suuremat võimet koos tegutseda!
.
09 detsember 2008
02 detsember 2008
Teises koolis õppimine keelatud!
Igati tervitatav on Mainori Kõrgkooli algatus asuda pakkuma gümnaasiumitele majandusainega seotud tunde. Kurb on selle juures vaid see, et nende eest õppemaksu küsitakse, mistap osale õpilaskonnast jäävad need väärt kursused kättesaadamatuks. Muidugi oleks abiks näiteks see, kui kohalik omavalitsus või haridusministeerium hüvitaks vähemkindlustatud peredest pärit õpilastele selle.
Ent asi, mis on taunisvääriline on väide, et sellistel kursustel kogutud ainepunktid on rakendatavad vaid Mainori Kõrgkoolis. Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtetega aga see küll kooskõlas ei ole ja Mainori Kõrgkooli ei saa rakenduskõrgkooli seaduse pr 12' lg 22 ja ülikooliseaduse pr 22 lg 11 ning Kõrgharidusestandardi alusel sellist piirangut ühepoolselt seada.
Üldiselt on kõrgkoolid kohustatud arvestama õppija varasema kogemuse kaudu omandatud teadmiste ja oskustega ning minimaalsete piirangutega lubama need üle kanda ühe või teise ainekursusena.
Lõpetuseks Kõrgharidusstandardi näitel VÕTA-st:
.
Ent asi, mis on taunisvääriline on väide, et sellistel kursustel kogutud ainepunktid on rakendatavad vaid Mainori Kõrgkoolis. Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtetega aga see küll kooskõlas ei ole ja Mainori Kõrgkooli ei saa rakenduskõrgkooli seaduse pr 12' lg 22 ja ülikooliseaduse pr 22 lg 11 ning Kõrgharidusestandardi alusel sellist piirangut ühepoolselt seada.
Üldiselt on kõrgkoolid kohustatud arvestama õppija varasema kogemuse kaudu omandatud teadmiste ja oskustega ning minimaalsete piirangutega lubama need üle kanda ühe või teise ainekursusena.
Lõpetuseks Kõrgharidusstandardi näitel VÕTA-st:
§ 332. Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise eesmärk
Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise eesmärk on:
1) suurendada isikute, sealhulgas erivajadusega isikute hariduslikku ja tööalast mobiilsust ning avardada võimalusi elukestvaks õppeks;
2) võimaldada haridustasemetest koosnevas haridussüsteemis õppimise (formaalharidus), muu organiseeritud õppetegevuse (mitteformaalne haridus) ja erialase töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames õppimise (informaalne haridus) tulemusi lugeda samaväärseks käesoleva määruse § 331 lõike 3 punktis 1 nimetatud vastuvõtutingimuste täitmise või õppekava läbimisel saavutatavate õpitulemustega;
3) õppeasutusel paindlikult reageerida tööturul toimuvatele muudatustele ning tööjõuvajaduse muutumisele.
[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]
§ 333. Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse tõendamise põhimõtted
(1) Eelnevaid õpitulemusi tõendatakse vastava diplomi, tunnistuse või muu haridust tõendava dokumendiga.
(2) Erialase töökogemuse kaudu ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud õppimist tõendatakse viitega valminud töödele ja nende esitlusega, näidiste mapi, kutsetunnistuse, töölepingu või ametisse nimetamise käskkirja koopia või muude dokumentaalsete tõenditega. Töökogemuse tõendamisel lisatakse taotlusele erialase töökogemuse kirjeldus ning enesehinnang.
(3) Õppeasutuse nõukogul on lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule õigus kehtestada tõendamisele täiendavaid nõudeid.
[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]
§ 334. Eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse hindamise ning arvestamise põhimõtted
(1) Õppeasutusel on õigus vajadusel isiku eelneva õpitulemuse või erialase töökogemuse hindamiseks anda isikule praktilisi ülesandeid, vestelda isikuga või hinnata isiku teadmisi ja oskusi muul viisil.
(2) Õppeasutus:
1) teavitab üliõpilasi eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamiseks kehtestatud tingimustest ja korrast, sealhulgas tähtaegadest ja hindamisega seotud kuludest, mida kannab üliõpilane, ning tulemuste vaidlustamise võimalustest;
2) tagab eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise taotlejale vajaliku informatsiooni ning juhendamis- ja nõustamisteenuse kättesaadavuse;
3) tagab eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamise protseduuri ühetaolisuse ja hindamist läbiviivate isikute kompetentsuse ja erapooletuse tulemuse suhtes;
4) loob võimalused hindajate osalemiseks täienduskoolituses ning koostöövõrgustikus;
5) korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga eelneva õpitulemuse ja erialase töökogemuse arvestamiseks tugisüsteemide, sealhulgas nõustamissüsteemi ja hindajate koostöövõrgustiku loomist.
[RT I 2007, 50, 346 – jõust. 1.09.2007]
.
21 november 2008
Haridus - aruteludest otsusteni
Riigikogus 13. novembril originaalseid ettekandeid ega sõnavõtte ei olnud. Öeldi palju arukaid mõtteid, tihti neid, mida ammu öelnud on, ent koondatumalt.
Aeg on võtta teemade kaupa kriitika, ettepanekud kokku ning kaaluda nende kooskõla ja ebakohti ning seda, kas need asjade üle on võimalik saavutada heal juhul konsensuslik, halvemal juhul enamuslik otsus, mida ellu viia.
Peaksime senise monoloogide mürast, mida viisakalt nimetame aruteluks, liikuma edasi ja proovides ennast ületada ja kannatada kuulata teisi arvamusi ja üritada leida ühisosa. Kõik, kes võtsin tol päeval Riigikogus sõna võiksid nüüd kokku istuda ja otsused ette valmistada.
.
Aeg on võtta teemade kaupa kriitika, ettepanekud kokku ning kaaluda nende kooskõla ja ebakohti ning seda, kas need asjade üle on võimalik saavutada heal juhul konsensuslik, halvemal juhul enamuslik otsus, mida ellu viia.
Peaksime senise monoloogide mürast, mida viisakalt nimetame aruteluks, liikuma edasi ja proovides ennast ületada ja kannatada kuulata teisi arvamusi ja üritada leida ühisosa. Kõik, kes võtsin tol päeval Riigikogus sõna võiksid nüüd kokku istuda ja otsused ette valmistada.
.
12 november 2008
13. novembril haridusarutelu Riigikogus
Neljapäeval, 13. novembril toimub Riigikogus kultuurikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti hariduse kvaliteet ja kättesaadavus“ arutelu. Ettekandega esinevad kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls. Arutelust teeb otseülekande Eesti Televisioon. Samuti on see jälgitav interneti vahendusel aadressil: http://www.riigikogu.ee/otseylekanne
Eelseisvat arutelu kommenteerides ütles Peeter Kreitzberg, et hariduse sisuline pool ei vaja järske reforme, kuid hariduse korralduslik pool on takerdunud omavalitsuste, koolide ja ülikoolide kitsaste huvide vahelisse võitlusse. Ainult koostöö ja üleriigiliste huvide esikohale asetamine teeb meid konkurentsivõimelisteks teiste riikide ja piirkondadega. Mistahes kool on õppija jaoks, mitte õppija pole kooli jaoks. Eestist välja siirduvaid üliõpilasi on niivõrd palju (OECD maades õpib praegu 4340 üliõpilast), et ähvardab meid vähese sündivusega aastakäikude jõudmisel kõrgkoolidesse jätta madalakvaliteedilist massiharidust pakkuvaks riigiks. Samas õpib Eestis välisüliõpilasi kordi vähem.
Kreitzberg tõi esile, et koolivõrk tahab ulatuslikku korrastamist ja selgete kvaliteedikriteeriumide püstitamist kõigi koolide ette. Haridussüsteemi aluseks peab muutuma tugev põhikool, mis suudab pakkuda noorele õpetajale piisavalt tööd, kus on kaasaegne õpikeskkond ja infrastruktuur. Kõrgkoolid vajavad täpsemat liigitust ja sellele sobivaid kvaliteedi kriteeriume. Suudame ülal pidada ühte Universitast ja vajame kindlasti ühte tugevat tehnoloogiaülikooli, kellega teised õppeasutused oleksid ühel või teisel määral assotsieerunud.
Kreitzbergi meelest on suurimad probleemid aga seotud täiendõppega, mille rahastamine jääb ELi maadele kümnekordselt alla ja kus panustame peaasjalikult hästiharitud, hästiteenivatele noortele.
Majandust ja haridust ei saa vaadelda isanda ja teenri positsioonilt. Tegelikult peavad nad vedama ühte vankrit. Ettevõtlus peab palju enam panustama arendustegevusse loomaks võimalusi hästiharitud, andekate inimeste karjääriks. „Nõrk haridus, eriti ebakvaliteetne kõrgharidus ning vähese innovatsiooni ja tehnoloogilise tasemega ettevõtlus peletavad koosmõjus meie andekamad inimesed Eestist välja ja muudavad meie jätkusuutlikkuse küsitavaks. Mõlemad vajavad seostatud arengustrateegiat,” rõhutas kultuurikomisjoni esimees.
Peep Mühlsi sõnul on majandussurutise aegadel paratamatu, et poliitikute ja ühiskonna tähelepanu on keskendunud rahale. Samas on ilmne, et majanduse uus tõus sõltub tänastest otsustest – seega on tarkade otsuste ja tegutsemise aeg. „Eesti Koostöö Kogu poolt Riigikogule edastatud ettepanekud kutsuvad seadusandjat ja valitsust üles looma tervikpilti Eesti haridusest, valdkondlikku arengukava järgmiseks kümnendiks. See on Eesti arenguvõime ja elukvaliteedi küsimus,“ ütles Mühls.
Riigikogu pressitalitus
Eelseisvat arutelu kommenteerides ütles Peeter Kreitzberg, et hariduse sisuline pool ei vaja järske reforme, kuid hariduse korralduslik pool on takerdunud omavalitsuste, koolide ja ülikoolide kitsaste huvide vahelisse võitlusse. Ainult koostöö ja üleriigiliste huvide esikohale asetamine teeb meid konkurentsivõimelisteks teiste riikide ja piirkondadega. Mistahes kool on õppija jaoks, mitte õppija pole kooli jaoks. Eestist välja siirduvaid üliõpilasi on niivõrd palju (OECD maades õpib praegu 4340 üliõpilast), et ähvardab meid vähese sündivusega aastakäikude jõudmisel kõrgkoolidesse jätta madalakvaliteedilist massiharidust pakkuvaks riigiks. Samas õpib Eestis välisüliõpilasi kordi vähem.
Kreitzberg tõi esile, et koolivõrk tahab ulatuslikku korrastamist ja selgete kvaliteedikriteeriumide püstitamist kõigi koolide ette. Haridussüsteemi aluseks peab muutuma tugev põhikool, mis suudab pakkuda noorele õpetajale piisavalt tööd, kus on kaasaegne õpikeskkond ja infrastruktuur. Kõrgkoolid vajavad täpsemat liigitust ja sellele sobivaid kvaliteedi kriteeriume. Suudame ülal pidada ühte Universitast ja vajame kindlasti ühte tugevat tehnoloogiaülikooli, kellega teised õppeasutused oleksid ühel või teisel määral assotsieerunud.
Kreitzbergi meelest on suurimad probleemid aga seotud täiendõppega, mille rahastamine jääb ELi maadele kümnekordselt alla ja kus panustame peaasjalikult hästiharitud, hästiteenivatele noortele.
Majandust ja haridust ei saa vaadelda isanda ja teenri positsioonilt. Tegelikult peavad nad vedama ühte vankrit. Ettevõtlus peab palju enam panustama arendustegevusse loomaks võimalusi hästiharitud, andekate inimeste karjääriks. „Nõrk haridus, eriti ebakvaliteetne kõrgharidus ning vähese innovatsiooni ja tehnoloogilise tasemega ettevõtlus peletavad koosmõjus meie andekamad inimesed Eestist välja ja muudavad meie jätkusuutlikkuse küsitavaks. Mõlemad vajavad seostatud arengustrateegiat,” rõhutas kultuurikomisjoni esimees.
Peep Mühlsi sõnul on majandussurutise aegadel paratamatu, et poliitikute ja ühiskonna tähelepanu on keskendunud rahale. Samas on ilmne, et majanduse uus tõus sõltub tänastest otsustest – seega on tarkade otsuste ja tegutsemise aeg. „Eesti Koostöö Kogu poolt Riigikogule edastatud ettepanekud kutsuvad seadusandjat ja valitsust üles looma tervikpilti Eesti haridusest, valdkondlikku arengukava järgmiseks kümnendiks. See on Eesti arenguvõime ja elukvaliteedi küsimus,“ ütles Mühls.
Riigikogu pressitalitus
03 november 2008
EKA neelab BFM ja TLÜ EKA?
Selline vähemalt paistab olevat osapoolte loogika. Sest EKA rektor Signe Kivi rõhutab uue hoone valmimise vajadust sellega, et siis saab Tallinna Ülikooli kolledžina tegutseb Filmi- ja Meediakool endale uue maja. Samas Rein Raud on väitnud, et üldist koostööd on tarvis süvendada ja seda näiteks liitumise teel.
Tegelt on mõlemal poolel palavalt õigus. Ent kuidas jõuda hea lahenduseni, kus Eesti ja ka Põhja-Euroopa filmitööstuse arengu eeldused loodud (hoonete, tehnika ning tudengite ja õppejõudude näol) ja kõrgkoolide egolised küsimused rahuldatud?
Kuna Tallinna Ülikooli ja Kunstiakadeemia koostöö potentsiaal on suur, siis võiksid nad mõelda üleval pool liitumisi (BFM EKA-sse) ja allaneelamisi (TLÜ EKA). Kui kaardistada ühiselt hoonete, õppejõudude ja tudengite vajadust, määratleks kokkupuute ala ning koostööö korraldusliku poole (konsortsiumid, ühiskolledžid, ühisõppekavad ja -kraadid), siis oleks ka lõpp sellel Valitsuse poolsel vastutustundetul viivitamisel mõlema kooli kriitilise tähtsusega investeeringuga.
Tegelt on mõlemal poolel palavalt õigus. Ent kuidas jõuda hea lahenduseni, kus Eesti ja ka Põhja-Euroopa filmitööstuse arengu eeldused loodud (hoonete, tehnika ning tudengite ja õppejõudude näol) ja kõrgkoolide egolised küsimused rahuldatud?
Kuna Tallinna Ülikooli ja Kunstiakadeemia koostöö potentsiaal on suur, siis võiksid nad mõelda üleval pool liitumisi (BFM EKA-sse) ja allaneelamisi (TLÜ EKA). Kui kaardistada ühiselt hoonete, õppejõudude ja tudengite vajadust, määratleks kokkupuute ala ning koostööö korraldusliku poole (konsortsiumid, ühiskolledžid, ühisõppekavad ja -kraadid), siis oleks ka lõpp sellel Valitsuse poolsel vastutustundetul viivitamisel mõlema kooli kriitilise tähtsusega investeeringuga.
21 oktoober 2008
Tunnustagem noori!
Eelmisel nädalal kuulutati välja tänusündmuse "Hea Eeskuju", millega soovitakse tunnustada ja tänada noori, kes on oma kodukandi või kaaskondlaste hüvanguks teinud tegusid, mis on mõjutanud positiivselt kohalikku elu ja pälvivad tähelepanu.
Kandidaatide hulgast valib žürii ühe noore, kes pälvib "Hea Eeskuju" kuju ja 20000.- kroonise stipendiumi, mis on mõeldud noorele tema edasiõppimise toetamiseks -õpingute alustamiseks ülikoolis, kõrgkoolis või täiendõppeks huvikoolides. Žüriisse kuuluvad noorteorganisatsioonide esindajad ning tunnustatud ühiskonnategelased.
Konkursi võitja välja kuulutamisel on oluline kandidaadi teo mõju ühiskonnas, selle omapära ning eeskujulikkust.
"Hea Eeskuju" kandidaate saavad esitada kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi tublid teod vääriksid laiemat kõlapinda ning tunnustust. Kandidaadi esitamiseks on vaja saata tema lugu ning põhjused, miks on just see noor tiitlit väärt Hea Eeskuju žüriile. Seda on võimalik teha kodulehel www.noortekonverents.ee".
Konkursi auhinna gala toimub Pärnu Noortekonverentsi raames 27. novembril Pärnu Kontserdimajas.
Lisainfo:
Merilin Piipuu
Hea Eeskuju tänusündmuse peakorraldaja
Telefon: 56 481 413
E-post: merilin@noortekonverents.ee
15 oktoober 2008
T.Lukase evangeelium?
Kahju, et faktid ei tähenda midagi (Loodus tunnistas et ise tahtis, et noormees jätaks kätlemise ajaks sigaretti pihku).
Hetkel on kaks kannatajat: end süüdi tunnistanud koolijuht ja ebamäärase meediatähelepanu alla pandud õpilane.
Igasuguse vägivalla (sh õpetajatele füüsilise karmistuse õiguse andmine õpilaste üle) õigustamist tuleb diskussioonis reageerides eirata - selle mõtte levitada on kas ise seda kogenud või ei jaga mütsigi. Postimehe juhtkiri väidab valet selle osas, nagu oleks suuresti direktor süüdi mõistetud; lugedes kommentaare tekib masendav pilt vägivallajanusest rahvamassist, kes esimesel võimalusel kustutaks terve bloki sigarette selle poisi peal... Loodame, et selle taga on siiski kommentaariumi aktivistide äärmuslik vähemus.
Täna on tähtis rääkida pigem tagajärgedest ja ennetusest. Miks meil sellised asjad koolis juhtuvad? Kuidas saame seda ennetada? Kuidas sellistes oludes käituda? Jne.
Minister Lukase käitumise kohta palju ei ütleks, ent õpilasi ja õpetajaid stereotüüpide (saamatu õpetaja versus karistamatu õpilane) kaudu vastandades Eesti koolil eesseisvaid väljakutseid ei ületa. Kösteri-pedagoogika promomine on tagasitee ja koolikeskkonna turvalisuse vähendamine.
.
Hetkel on kaks kannatajat: end süüdi tunnistanud koolijuht ja ebamäärase meediatähelepanu alla pandud õpilane.
Igasuguse vägivalla (sh õpetajatele füüsilise karmistuse õiguse andmine õpilaste üle) õigustamist tuleb diskussioonis reageerides eirata - selle mõtte levitada on kas ise seda kogenud või ei jaga mütsigi. Postimehe juhtkiri väidab valet selle osas, nagu oleks suuresti direktor süüdi mõistetud; lugedes kommentaare tekib masendav pilt vägivallajanusest rahvamassist, kes esimesel võimalusel kustutaks terve bloki sigarette selle poisi peal... Loodame, et selle taga on siiski kommentaariumi aktivistide äärmuslik vähemus.
Täna on tähtis rääkida pigem tagajärgedest ja ennetusest. Miks meil sellised asjad koolis juhtuvad? Kuidas saame seda ennetada? Kuidas sellistes oludes käituda? Jne.
Minister Lukase käitumise kohta palju ei ütleks, ent õpilasi ja õpetajaid stereotüüpide (saamatu õpetaja versus karistamatu õpilane) kaudu vastandades Eesti koolil eesseisvaid väljakutseid ei ületa. Kösteri-pedagoogika promomine on tagasitee ja koolikeskkonna turvalisuse vähendamine.
.
10 oktoober 2008
Tulekul on uus Kooliseadus
Haridus-ja Teadusministeerium on avalikustanud "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" " ja on saatnud selle kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele.
Samas on igal huvilisel võimalus esitada oma arvamuse, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.
Link eelnõule: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=233198
Head lugemist!
.
Samas on igal huvilisel võimalus esitada oma arvamuse, saates arvamuse eelnõu seletuskirjas nimetatud vastutavale ametnikule.
Head lugemist!
.
04 oktoober 2008
Head Õpetajate Päeva!
Sel puhul on paslik tsiteerida esimest haridusministrit Peeter Põldu:
"Sest tarvidus kooli järele, mis noortsugu oma rahvaliikmeteks kasvataks ja teda kodumaast ära ei võõrutaks, tundus ikka elavamalt, mida rohkem Eesti seltskond hakkas ennast korraldama ja oma majanduslist kui ka vaimlist iseseisvust kätte püüdma."
"Sest tarvidus kooli järele, mis noortsugu oma rahvaliikmeteks kasvataks ja teda kodumaast ära ei võõrutaks, tundus ikka elavamalt, mida rohkem Eesti seltskond hakkas ennast korraldama ja oma majanduslist kui ka vaimlist iseseisvust kätte püüdma."
29 september 2008
Koolikorjandus või õppemaks
Tänasest Eesti Päevalehest on võimalik lugeda vanemate annetustest koolidele.
Vastuoluline teema:
- üheltpoolt tore ja kogukonda siduv kui mingi avaliku ja üldtarviliku eesmärgi nimel korjandatakse raha kokku. Mina mäletan omast koolist näiteks õpilasraadio tehnika hankimist.
- teiseltpoolt aga on vastik kuulda, et juhtumitest kus annetuse nime all toimub väljapressimine ja neid, kes ei anna või kel pole anda, hakatakse sildistama.
Omaette küsimus on see, mis sellest rahast saab pärastpoole.
Kui selle eest hangitakse mingi üldine hädavajalik asi (õpikud, ruumiremont, wc-paber vms), mis ühiskondliku kokkuleppe ehk mõne seaduse järgi pidanuks koolipidaja (vald-linn või riik) ise oma eelarvest kinni maksma, siis on tervitatav lastevanemate panus, ent seejärel peaks linna- või vallavalitsus ikka on rahakotti luhvtitama. Sest õppemaksu vastavalt põhiseadusele lastelt ega nende vanematelt võtta ei tohi.
Vastuoluline teema:
- üheltpoolt tore ja kogukonda siduv kui mingi avaliku ja üldtarviliku eesmärgi nimel korjandatakse raha kokku. Mina mäletan omast koolist näiteks õpilasraadio tehnika hankimist.
- teiseltpoolt aga on vastik kuulda, et juhtumitest kus annetuse nime all toimub väljapressimine ja neid, kes ei anna või kel pole anda, hakatakse sildistama.
Omaette küsimus on see, mis sellest rahast saab pärastpoole.
Kui selle eest hangitakse mingi üldine hädavajalik asi (õpikud, ruumiremont, wc-paber vms), mis ühiskondliku kokkuleppe ehk mõne seaduse järgi pidanuks koolipidaja (vald-linn või riik) ise oma eelarvest kinni maksma, siis on tervitatav lastevanemate panus, ent seejärel peaks linna- või vallavalitsus ikka on rahakotti luhvtitama. Sest õppemaksu vastavalt põhiseadusele lastelt ega nende vanematelt võtta ei tohi.
27 september 2008
Mida arvata Õpetajahariduse strateegiast?
Haridus- ja teadusministeeriumi veebilehel on üleva tutvumiseks ja tagasisideks Õpetajahariduse Strateegia 2008 - 2013 eelnõu.
Tunnustan arengukava koostajaid, sest tehtud töö on rakendatav ega kuulu sahtli põhja. Kindlasti on tervitatav kooli kui kogukonna demokraatlikumaks ja õppivaks organisatsiooniks kujundamine ning õpetaja ühiskondliku rolli esiletoomine. Samuti õpetajahariduse valdkonna juhtimise põhistamine uuringutele.
Samas lisaksin mõned ettepanekud, mis võiksid strateegias oma koha leida:
Esiteks, võiks strateegia analüütilisse ossa tuua ka ülevaate sellest, milline on olukord õpetajaks soovijatega ja potentsiaalsete õpetajaametis töötajatega. Kui selles osas puuduvad andmed, siis tuleb vastav uuring enne strateegia rakenduskava koostamist ära korraldada.
Teiseks, lisaks traditsioonilisele teele õpetajaametisse tulekule (ehk ülikoolis vastava erialal õppimisele), tuleks anda vastuseid ka alternatiivsete viiside tagatusele (ehk siis praktikute ja asjatundjate toomine koolitundi). Formaalselt jäigad kvalifikatsiooninõuded hoiavad koolist ja õppetööst eemal mitmeid oma ala tunnustatud praktikuid ja asjatundjaid, kes võiksid rikastada aineõpet ka kooli kui arengukeskkonda.
Kolmandaks, kodanikuhariduse aspektist on tähtis anda ka vastus sellele kuidas iga meie õpetaja oleks koolilastele demokraatlikke väärtusi peegeldav ja kasvatav eeskuju-isik. Kool on keskkond kus kujunevad meie laste väärtushoiakud ühiskondliku rolli suhtes (teadlik ja subjektne kodanik versus riigialam ja alistuja).
Tunnustan arengukava koostajaid, sest tehtud töö on rakendatav ega kuulu sahtli põhja. Kindlasti on tervitatav kooli kui kogukonna demokraatlikumaks ja õppivaks organisatsiooniks kujundamine ning õpetaja ühiskondliku rolli esiletoomine. Samuti õpetajahariduse valdkonna juhtimise põhistamine uuringutele.
Samas lisaksin mõned ettepanekud, mis võiksid strateegias oma koha leida:
Esiteks, võiks strateegia analüütilisse ossa tuua ka ülevaate sellest, milline on olukord õpetajaks soovijatega ja potentsiaalsete õpetajaametis töötajatega. Kui selles osas puuduvad andmed, siis tuleb vastav uuring enne strateegia rakenduskava koostamist ära korraldada.
Teiseks, lisaks traditsioonilisele teele õpetajaametisse tulekule (ehk ülikoolis vastava erialal õppimisele), tuleks anda vastuseid ka alternatiivsete viiside tagatusele (ehk siis praktikute ja asjatundjate toomine koolitundi). Formaalselt jäigad kvalifikatsiooninõuded hoiavad koolist ja õppetööst eemal mitmeid oma ala tunnustatud praktikuid ja asjatundjaid, kes võiksid rikastada aineõpet ka kooli kui arengukeskkonda.
Kolmandaks, kodanikuhariduse aspektist on tähtis anda ka vastus sellele kuidas iga meie õpetaja oleks koolilastele demokraatlikke väärtusi peegeldav ja kasvatav eeskuju-isik. Kool on keskkond kus kujunevad meie laste väärtushoiakud ühiskondliku rolli suhtes (teadlik ja subjektne kodanik versus riigialam ja alistuja).
23 september 2008
AVALIK PÖÖRDUMINE: Hoolime ja hoiame üksteist rasketel aegadel
Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) kutsub kõiki ülesse süütama täna ja homme õhtul oma akendel küünlad ja mõtlema sellele, kuidas tema ise saaks rohkem teistest inimestest hoolida. Soomes juhtunu on kurb ja valus meile kõigile.
„Oluline on meeles pidada, et ka kõige raskemad probleemid alati lahenevad. Selleks on ainult vaja ostida neile lahendusi ja mõnikord leida õige inimene. Meil on südamest kahju, et see noormees ei leidnud seda õiget inimest, kes oleks teda aidanud," ütles õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Deivi Sarapson.
Koolitulistamise siin Eestis hoiavad ära mitte metallidetektorid ja tulirelvade keelamine, vaid tavalised inimesed. „Ole tähelepanelik ja hooliv. Ole usalduslikuks toeks kaaslasele, kui ta on sattunud raskesse olukorda, sest sõpra tuntakse hädas."
„Kui sul on mõni mure siis saavad sind saavad aidata usaldusväärsed õpetajad, sõbrad, lapsevanemad, koolipsühholoog, nõustamistelefon, treener spordiklubis ja paljud teised. Igaühe jaoks on keegi," julgustas Deivi Sarapson mitte jääma oma muredega üksi.
Eesti Õpilasesinduste Liit loodab lapsevanemate, pedagoogide ja ka ajakirjanike elutarkusele toimunu selgitamisel nii, et see suunaks meid lahendama ja ennetama sarnase olukorra toimumist Eestis.
Eesti Õpilasesinduste Liit avaldab sügavat kaastunnet Soome õpilastele ja õpilasesindajatele, kellega oleme täna telefoni teel rääkinud.
Kontakt:
Deivi Sarapson
Eesti Õpilaesinduste Liidu juhatuse esimees
5515338
deivi@escu.ee
„Oluline on meeles pidada, et ka kõige raskemad probleemid alati lahenevad. Selleks on ainult vaja ostida neile lahendusi ja mõnikord leida õige inimene. Meil on südamest kahju, et see noormees ei leidnud seda õiget inimest, kes oleks teda aidanud," ütles õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Deivi Sarapson.
Koolitulistamise siin Eestis hoiavad ära mitte metallidetektorid ja tulirelvade keelamine, vaid tavalised inimesed. „Ole tähelepanelik ja hooliv. Ole usalduslikuks toeks kaaslasele, kui ta on sattunud raskesse olukorda, sest sõpra tuntakse hädas."
„Kui sul on mõni mure siis saavad sind saavad aidata usaldusväärsed õpetajad, sõbrad, lapsevanemad, koolipsühholoog, nõustamistelefon, treener spordiklubis ja paljud teised. Igaühe jaoks on keegi," julgustas Deivi Sarapson mitte jääma oma muredega üksi.
Eesti Õpilasesinduste Liit loodab lapsevanemate, pedagoogide ja ka ajakirjanike elutarkusele toimunu selgitamisel nii, et see suunaks meid lahendama ja ennetama sarnase olukorra toimumist Eestis.
Eesti Õpilasesinduste Liit avaldab sügavat kaastunnet Soome õpilastele ja õpilasesindajatele, kellega oleme täna telefoni teel rääkinud.
Kontakt:
Deivi Sarapson
Eesti Õpilaesinduste Liidu juhatuse esimees
5515338
deivi@escu.ee
18 september 2008
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS: Inimearengu aruanne 2007
Kuigi aruanne ise valmis juba kevadel, jõudis ta riigikogu saali alles täna. Loodame, et siis hääd riigijuhid ka selle järeldustest õppust võtavad.
Aruande haridust puudutav osa on küll liiga palju numbreid ja statistikat täis, aga annab ette selged suunised, milliseid otsuseid tuleb langetada.
Aruande haridust puudutav osa on küll liiga palju numbreid ja statistikat täis, aga annab ette selged suunised, milliseid otsuseid tuleb langetada.
03 september 2008
PÖÖRDUMINE: Vastandudes vägivallale
2. septembril teatavaks saanud noarünnakud võivad näidata muutusi koolikiusamisega seotud hoiakutes. Võimalik, et kiusamise kvantiteet on põhjustanud muutuse vägivalla jõhkruses, ületatud on teatud lävi ning relvade kasutamist ei välista alaealiste kujutlus enam sel määral kui varem – ja samavõrd võimalik, et nii püüavad koolivägivalla ohvrid end kaitsta. Võimalik, et tegemist on nähtusega, mis on konkreetsete inimeste ja olukordade spetsiifiline – või siis ikkagi nähtusega, millel on teatud üldistusjõud kogu ühiskonna ulatuses. Sedalaadi sündmusi tuleb ennetada.
Ajaleht vahendab Asso Kommeri kinnitust, et peamiseks probleemiks Tootsi klassis on poiste kooli saamine ja õppima innustamine, mitte nende omavahelised arveteklaarimised. Ilmselt väljendab see Tootsi klassi õpetajate kõrval ka suure osa teiste õpetajate seisukohta – justkui kooli põhifunktsioon oleks sellest täiesti lahus. Mida aga õigupoolest nõuab õpetajalt laste õppima innustamine olukorras, kus õpilased ei tunne end turvaliselt? Kas ei ole nii, et õpetaja küll eelistaks töötada klassis, kus „omavaheliste arveteklaarimistega“ või muidu murtud meeleoludega tegeleda vaja ei olekski, kuid et reaalse olukorraga silmitsi seistes tunneb õpetaja end jõuetuna seda muutma, tundub ja ongi lihtsam silm kinni pigistada. Jah, vahest teeme lapsevanemana õpetajale ülekohut, nõudes, et õpetaja ja laiemalt kooli ülesanne on ka õppimiseks soodsa keskkonna loomine?
Tähtsad asjad ikka kõigepealt.
Mis võiks olla tähtsam – nii üldiselt kui ka koolis - kui inimeste, eriti laste, elu ja tervise tagamine? Ainult sellelt pinnalt, kui kõige esmased vajadused on hoitud, saab üldse rääkida huvi tekitamisest abstraktsemate asjade vastu - nagu koolitarkused, kultuuri edasikandmine, kodanikuaktiivsuse arendamine, konstruktiivne eneseteostus.
Ka Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32 sätestab: (1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. (3) Kool rakendab abinõud vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks, tehes koostööd tehes koostööd vanemate, kooli pidaja ning vajadusel politsei ning teiste ametiasutuste ja ekspertidega
Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord määratakse kindlaks kooli kodukorras.
Meie Lastekaitseseaduse § 3 korratakse ÜRO Laste Õiguste konventsiooni üldpõhimõtet: Lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid.
Me arvame, et koolides on erinevate huvide ja tingimuste ühismõju tõttu kujunenud välja selline tasakaal, mis teeb keeruliseks keskendumise koolikiusamise taseme olulise vähendamiseks vajalikele tegevustele. Mõtleme, et sellise olukorra muutmiseks on vaja lisaenergiat, täiendavat initsiatiivi.
See initsiatiiv võib tulla lapsevanematelt, kes teadagi on põhivastutajad oma laste heaolu eest.
Eesti kool on selgelt deklareerinud, et ta tahab teha lapsevanematega koostööd. Iseasi küll, kas kool soovib alati ühe samaväärse partnerina teha koostööd teadlike ja kehtestavate vanematega - see võib olla üsna erinev ning siin on kindlasti arenguvõimalusi. Teisalt tajub lapsevanem kooliga koostöös või läbirääkimistel end vahelgi pigem nõrgema positsioonil, kas siis seetõttu, et koostöö-episoodides on tegemist olukorraga „inimene/juhtum versus süsteem“, kui ka seetõttu, et haridussüsteemis toimijad ise kannavad sedavõrd olulisel määral ekspertiisi nii kasvatusküsimuste kui koolikorralduse osas, et haridusvaldkonnas spetsiaalse ettevalmistuseta lapsevanem tunnebki, et süsteemil peab õigus olema. Jõuame vastuoluni: ühelt poolt soovime olukorda, kus lapsevanem usaldab süsteemi ja õpetajat, kuid teisalt viib liigne usaldus ja enese jõuetuna tajumine olukorda, kus koostööd ja konstruktiivseid lahendusi ei teki. Selliselt pinnalt ei saa vastastikku arvestav partnerlus kujuneda, sest see eeldab mõlema poole kindlust nii oma kui ühise asja ajamisel.
See initsiatiiv võib tulla lapsevanematelt, kes teadagi on põhivastutajad oma laste heaolu eest.
Eesti kool on selgelt deklareerinud, et ta tahab teha lapsevanematega koostööd. Iseasi küll, kas kool soovib alati ühe samaväärse partnerina teha koostööd teadlike ja kehtestavate vanematega - see võib olla üsna erinev ning siin on kindlasti arenguvõimalusi. Teisalt tajub lapsevanem kooliga koostöös või läbirääkimistel end vahelgi pigem nõrgema positsioonil, kas siis seetõttu, et koostöö-episoodides on tegemist olukorraga „inimene/juhtum versus süsteem“, kui ka seetõttu, et haridussüsteemis toimijad ise kannavad sedavõrd olulisel määral ekspertiisi nii kasvatusküsimuste kui koolikorralduse osas, et haridusvaldkonnas spetsiaalse ettevalmistuseta lapsevanem tunnebki, et süsteemil peab õigus olema. Jõuame vastuoluni: ühelt poolt soovime olukorda, kus lapsevanem usaldab süsteemi ja õpetajat, kuid teisalt viib liigne usaldus ja enese jõuetuna tajumine olukorda, kus koostööd ja konstruktiivseid lahendusi ei teki. Selliselt pinnalt ei saa vastastikku arvestav partnerlus kujuneda, sest see eeldab mõlema poole kindlust nii oma kui ühise asja ajamisel.
Esitame üleskutse lapsevanematele: liitugem ja astugem tsiviliseeritult, hoolivalt, asjatundlikult ja kehtestavalt koos õpetajatega vastu vägivallale lasteasutustes. Meie ühine vastutustunne võib muuta nii mõndagi. Me suudame, kui tahame!
Las koondumiseks olla esialgu sellised kontaktid: GSM
5344 2077
ja e- posti aadress kalle.laane@mail.ee.
Estelle ja Kalle Laane, lapsevanemad ja ennetustöö uurijad
Ajaleht vahendab Asso Kommeri kinnitust, et peamiseks probleemiks Tootsi klassis on poiste kooli saamine ja õppima innustamine, mitte nende omavahelised arveteklaarimised. Ilmselt väljendab see Tootsi klassi õpetajate kõrval ka suure osa teiste õpetajate seisukohta – justkui kooli põhifunktsioon oleks sellest täiesti lahus. Mida aga õigupoolest nõuab õpetajalt laste õppima innustamine olukorras, kus õpilased ei tunne end turvaliselt? Kas ei ole nii, et õpetaja küll eelistaks töötada klassis, kus „omavaheliste arveteklaarimistega“ või muidu murtud meeleoludega tegeleda vaja ei olekski, kuid et reaalse olukorraga silmitsi seistes tunneb õpetaja end jõuetuna seda muutma, tundub ja ongi lihtsam silm kinni pigistada. Jah, vahest teeme lapsevanemana õpetajale ülekohut, nõudes, et õpetaja ja laiemalt kooli ülesanne on ka õppimiseks soodsa keskkonna loomine?
Tähtsad asjad ikka kõigepealt.
Mis võiks olla tähtsam – nii üldiselt kui ka koolis - kui inimeste, eriti laste, elu ja tervise tagamine? Ainult sellelt pinnalt, kui kõige esmased vajadused on hoitud, saab üldse rääkida huvi tekitamisest abstraktsemate asjade vastu - nagu koolitarkused, kultuuri edasikandmine, kodanikuaktiivsuse arendamine, konstruktiivne eneseteostus.
Ka Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32 sätestab: (1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. (3) Kool rakendab abinõud vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks, tehes koostööd tehes koostööd vanemate, kooli pidaja ning vajadusel politsei ning teiste ametiasutuste ja ekspertidega
Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord määratakse kindlaks kooli kodukorras.
Meie Lastekaitseseaduse § 3 korratakse ÜRO Laste Õiguste konventsiooni üldpõhimõtet: Lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid.
Me arvame, et koolides on erinevate huvide ja tingimuste ühismõju tõttu kujunenud välja selline tasakaal, mis teeb keeruliseks keskendumise koolikiusamise taseme olulise vähendamiseks vajalikele tegevustele. Mõtleme, et sellise olukorra muutmiseks on vaja lisaenergiat, täiendavat initsiatiivi.
See initsiatiiv võib tulla lapsevanematelt, kes teadagi on põhivastutajad oma laste heaolu eest.
Eesti kool on selgelt deklareerinud, et ta tahab teha lapsevanematega koostööd. Iseasi küll, kas kool soovib alati ühe samaväärse partnerina teha koostööd teadlike ja kehtestavate vanematega - see võib olla üsna erinev ning siin on kindlasti arenguvõimalusi. Teisalt tajub lapsevanem kooliga koostöös või läbirääkimistel end vahelgi pigem nõrgema positsioonil, kas siis seetõttu, et koostöö-episoodides on tegemist olukorraga „inimene/juhtum versus süsteem“, kui ka seetõttu, et haridussüsteemis toimijad ise kannavad sedavõrd olulisel määral ekspertiisi nii kasvatusküsimuste kui koolikorralduse osas, et haridusvaldkonnas spetsiaalse ettevalmistuseta lapsevanem tunnebki, et süsteemil peab õigus olema. Jõuame vastuoluni: ühelt poolt soovime olukorda, kus lapsevanem usaldab süsteemi ja õpetajat, kuid teisalt viib liigne usaldus ja enese jõuetuna tajumine olukorda, kus koostööd ja konstruktiivseid lahendusi ei teki. Selliselt pinnalt ei saa vastastikku arvestav partnerlus kujuneda, sest see eeldab mõlema poole kindlust nii oma kui ühise asja ajamisel.
See initsiatiiv võib tulla lapsevanematelt, kes teadagi on põhivastutajad oma laste heaolu eest.
Eesti kool on selgelt deklareerinud, et ta tahab teha lapsevanematega koostööd. Iseasi küll, kas kool soovib alati ühe samaväärse partnerina teha koostööd teadlike ja kehtestavate vanematega - see võib olla üsna erinev ning siin on kindlasti arenguvõimalusi. Teisalt tajub lapsevanem kooliga koostöös või läbirääkimistel end vahelgi pigem nõrgema positsioonil, kas siis seetõttu, et koostöö-episoodides on tegemist olukorraga „inimene/juhtum versus süsteem“, kui ka seetõttu, et haridussüsteemis toimijad ise kannavad sedavõrd olulisel määral ekspertiisi nii kasvatusküsimuste kui koolikorralduse osas, et haridusvaldkonnas spetsiaalse ettevalmistuseta lapsevanem tunnebki, et süsteemil peab õigus olema. Jõuame vastuoluni: ühelt poolt soovime olukorda, kus lapsevanem usaldab süsteemi ja õpetajat, kuid teisalt viib liigne usaldus ja enese jõuetuna tajumine olukorda, kus koostööd ja konstruktiivseid lahendusi ei teki. Selliselt pinnalt ei saa vastastikku arvestav partnerlus kujuneda, sest see eeldab mõlema poole kindlust nii oma kui ühise asja ajamisel.
Esitame üleskutse lapsevanematele: liitugem ja astugem tsiviliseeritult, hoolivalt, asjatundlikult ja kehtestavalt koos õpetajatega vastu vägivallale lasteasutustes. Meie ühine vastutustunne võib muuta nii mõndagi. Me suudame, kui tahame!
Las koondumiseks olla esialgu sellised kontaktid: GSM
5344 2077 ja e- posti aadress kalle.laane@mail.ee.Estelle ja Kalle Laane, lapsevanemad ja ennetustöö uurijad
29 august 2008
Kelle jaoks pingutada koolid ritta?
Mõned päevad tagasi avaldati järjekordselt tabelid koolide kohta, mis tegelikult ei näita mitte midagi.
Nii nagu ei anna superstaari otsimine meile kindlat pilti noorte inimeste lauluoskusest, ei anna eksamitulemuste alusel koostatud pingeread mitte mingit selgust Eesti hariduskvaliteedist.
Oleksin väga tänulik kui ükskord tuleb haridusminister, kes suudab selliste propaganda- ja ebateaduslike tabelite tootmise lõpetada ning näiteks PRAXISe analüüsi põhjal luua ülevaatliku, sisuka ja argumenteeritud koolide, nende õppekeskkonda ja -kvaliteeti hindava ja võrdleva programmi.
Nii nagu ei anna superstaari otsimine meile kindlat pilti noorte inimeste lauluoskusest, ei anna eksamitulemuste alusel koostatud pingeread mitte mingit selgust Eesti hariduskvaliteedist.
Oleksin väga tänulik kui ükskord tuleb haridusminister, kes suudab selliste propaganda- ja ebateaduslike tabelite tootmise lõpetada ning näiteks PRAXISe analüüsi põhjal luua ülevaatliku, sisuka ja argumenteeritud koolide, nende õppekeskkonda ja -kvaliteeti hindava ja võrdleva programmi.
25 august 2008
Milleks on tarvis gümnaasiumi sisseastumiseksamit?
Täna käis haridusminister Lukas välja idee, et gümnaasiumi saamiseks peaks iga õpilane tegema sisseastumiseksami. Sügiseks lubas ta esitada ka selleks põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu.
Ent mis eesmärki peaks selline eksam täitma?
Minister argumenteerib kahelt lähtekohalt:
1) ligipääsu piiramine (et suunata-sundida rohkem noori kutsekooli);
2) teadlikum haridusvalik (et õpilane üksi või koos vanematega kaaluks enne otsutamist oma võimalusi nii gümnaasiumisse kui ka kutsekooli minekul);
Ligipääsu piiramisega ei tohiks kindlasti tegeleda, sest avatud maailmas on see toonud kaasa kaks suundumust: kas noored lahkuvad mujale või leiavad mõne muu viisi siiski gümnaasiumisse saamiseks. Samuti süvendab see sõltuvust vanemate taustast tulenevaks haridusvalikuks. (Põhjendamata) Keelud mõjuvad noortele nagu punarätt härjale...
Teadlik valik on õige eesmärk, sest läbimõeldud ja kaalutletud erialavalik annab motiveerituma õpilase ja õnnelikuma inimese tervikuna. Ent kas eksam on valiku teadlikustamiseks parim viis?
Gümnaasiumiaste lahku põhikoolist!
Haridusvaliku teadlikkus sõltub sellest, kas sul on valik või ei. Lahutades gümnaasiumiastme põhikoolist, tekitame vahefinishi ja "turvaala" õpilastele. Põhikooli lõpetamise juurde on tarvis tagada neutraalne aeg ja ruum, kus õpilasel on võimalus tutvuda oma edasiste võimalustega ja saada objektiivset infot selle kohta. Osade gümnaasiumite praktika tõrjuda kutsekooli esindajaid oma koolimajast, tuleb rangelt hukka mõista.
Gümnaasiumi sisseastumise eksamit võiks kaaluda vaid üle-eestilise standardi järgi, mis aga ei tohi olla kõikuv ega üleskrutitud (nagu mõned riigieksamid). Samuti peab sellisel juhul vaatama üle ka ülikoolidesse astumise korra, sest on ju gümnaasiumiaste ettvalmistus akadeemiliste õpingutega alustamiseks.
Ent mis eesmärki peaks selline eksam täitma?
Minister argumenteerib kahelt lähtekohalt:
1) ligipääsu piiramine (et suunata-sundida rohkem noori kutsekooli);
2) teadlikum haridusvalik (et õpilane üksi või koos vanematega kaaluks enne otsutamist oma võimalusi nii gümnaasiumisse kui ka kutsekooli minekul);
Ligipääsu piiramisega ei tohiks kindlasti tegeleda, sest avatud maailmas on see toonud kaasa kaks suundumust: kas noored lahkuvad mujale või leiavad mõne muu viisi siiski gümnaasiumisse saamiseks. Samuti süvendab see sõltuvust vanemate taustast tulenevaks haridusvalikuks. (Põhjendamata) Keelud mõjuvad noortele nagu punarätt härjale...
Teadlik valik on õige eesmärk, sest läbimõeldud ja kaalutletud erialavalik annab motiveerituma õpilase ja õnnelikuma inimese tervikuna. Ent kas eksam on valiku teadlikustamiseks parim viis?
Gümnaasiumiaste lahku põhikoolist!
Haridusvaliku teadlikkus sõltub sellest, kas sul on valik või ei. Lahutades gümnaasiumiastme põhikoolist, tekitame vahefinishi ja "turvaala" õpilastele. Põhikooli lõpetamise juurde on tarvis tagada neutraalne aeg ja ruum, kus õpilasel on võimalus tutvuda oma edasiste võimalustega ja saada objektiivset infot selle kohta. Osade gümnaasiumite praktika tõrjuda kutsekooli esindajaid oma koolimajast, tuleb rangelt hukka mõista.
Gümnaasiumi sisseastumise eksamit võiks kaaluda vaid üle-eestilise standardi järgi, mis aga ei tohi olla kõikuv ega üleskrutitud (nagu mõned riigieksamid). Samuti peab sellisel juhul vaatama üle ka ülikoolidesse astumise korra, sest on ju gümnaasiumiaste ettvalmistus akadeemiliste õpingutega alustamiseks.
15 august 2008
Gümnaasiumite liitmisest, lahutamisest ja eraldamisest
Õpilaste arvu vähenemine pole enam mingiks uudiseks - lähiaastatel jääb enamikes gümnaasiumites avamata keskkooliastme klasse. Samuti suureneb konkurents gümnaasiumite ja kutsekoolide vahel.
Selles valguses on koolivõrgu ja -juhtimise ülevaatamine hädavajalik; vastasel korral hakkavad õpilased kannatama emotsionaalsete ja poliitiliste kooliliitmiste ja -sulgemiste diskussioonides ja otsustes. Suutmatus vaadelda koolivõrku omavalitsuste piiridest üle, on juba mõnes piirkonnas päädinud mitme kooli sulgemisega. Sellest ei ole ka ükski vald ja linn võitnud...
Gümnaasiumid omavalitsusliitudele
Selleks, et igas maakonnas oleks piisavalt gümnaasiume, mis on kättesaadavad ja kvaliteetset õpet pakkuvad, tuleks nende haldamine viia maakonna tasandile ehk omavalitsusliidu juurde. Haridusministeerium on maakonna tasandi teemat käsitlenud ja plaanide järgi ka analüüsimas seda võimalust. Sama rõhutas ka riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg hiljuti toimunud Kaubandus-Tööstuskoja korraldatud haridusarutelul.
Suurima ohuna on muidugi gümnaasiumiõppe pakkumise koondumine maakonnalinnadesse, mida kindlasti ei tohiks lubada. Omavalitsusliidu ülesandeks oleks kujundada maakonna iga piirkonna elanikega arvestava ning samas efektiivselt toimiva (raha, palgad, hooned, õppekvaliteet jne) gümnaasiumite võrgustiku.
Kutseõpe gümnaasiumitesse
Ameerika Ühendriikide ja ka mõnede muude riikide eeskujul tuleks gümnaasiumi ainevalikutesse tuua juurde ka kutseõpet. Lühikese tsükliga kutseõppe (0,5 -1 aastat) pakkumine nn lisaerialana või spetsialiseeringuna annaks meie õpilastele ühelt poolt valikuvõimalusi juurde ning teiseltpoolt parandaks nende kutse- ja tööturualast ettevalmistatust.
Samuti saaksime kutsehariduse üldhariduskoolidesse toomisega näiteks gümnaasiumite jaoks kasutada ka Euroopa Liidu tõukefondide toetusi.
Selles valguses on koolivõrgu ja -juhtimise ülevaatamine hädavajalik; vastasel korral hakkavad õpilased kannatama emotsionaalsete ja poliitiliste kooliliitmiste ja -sulgemiste diskussioonides ja otsustes. Suutmatus vaadelda koolivõrku omavalitsuste piiridest üle, on juba mõnes piirkonnas päädinud mitme kooli sulgemisega. Sellest ei ole ka ükski vald ja linn võitnud...
Gümnaasiumid omavalitsusliitudele
Selleks, et igas maakonnas oleks piisavalt gümnaasiume, mis on kättesaadavad ja kvaliteetset õpet pakkuvad, tuleks nende haldamine viia maakonna tasandile ehk omavalitsusliidu juurde. Haridusministeerium on maakonna tasandi teemat käsitlenud ja plaanide järgi ka analüüsimas seda võimalust. Sama rõhutas ka riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg hiljuti toimunud Kaubandus-Tööstuskoja korraldatud haridusarutelul.
Suurima ohuna on muidugi gümnaasiumiõppe pakkumise koondumine maakonnalinnadesse, mida kindlasti ei tohiks lubada. Omavalitsusliidu ülesandeks oleks kujundada maakonna iga piirkonna elanikega arvestava ning samas efektiivselt toimiva (raha, palgad, hooned, õppekvaliteet jne) gümnaasiumite võrgustiku.
Kutseõpe gümnaasiumitesse
Ameerika Ühendriikide ja ka mõnede muude riikide eeskujul tuleks gümnaasiumi ainevalikutesse tuua juurde ka kutseõpet. Lühikese tsükliga kutseõppe (0,5 -1 aastat) pakkumine nn lisaerialana või spetsialiseeringuna annaks meie õpilastele ühelt poolt valikuvõimalusi juurde ning teiseltpoolt parandaks nende kutse- ja tööturualast ettevalmistatust.
Samuti saaksime kutsehariduse üldhariduskoolidesse toomisega näiteks gümnaasiumite jaoks kasutada ka Euroopa Liidu tõukefondide toetusi.
08 august 2008
Üldharidus ja õppijakeskne lähenemine
Üldhariduse kaudu antakse ühiskonnaliikmele baasteadmised ja -oskused edukaks toimetulekuks, vähemalt on see eesmärgiks seatud. Samas vähe oleme otseselt kuulunud avalikes arutelude just selle ühiskondlikku toimetuleku aspekti. Teemadena on õhus väha mikro-asjad: õppekava maht, riigieksamid jne
Millest räägitakse on vaid probleemist, et õpilastele ei taha teadmised ja oskused enam formaalõppe kaudu külge jääda. Seega tuleks alustada esmalt, sellest et määratleda uuesti need kriitilised oskused ja teadmised, et elus toime tulla ning alles siis valida otstarbekas õpetamise viis ja õppimise keskkond.
Nõndanimetatud indigolaste põlvkondadele, keda noorte seas järjest enam, on iseloomulik ennast hariduses ja õppimises näha subjektina; samas palju õpetajad on eelistanud neile omistada objektistaatust. Hea oli lugeda selle nädala Postimehest lugu Waldorf-koolidest ja vabaõppest, milles usaldatakse õpilast ja juhendamine toimub õppimise mitte õpetamise tähe all.
Olen ise külastanud Rakvere erakooli, mille allklasside maja on jätnud sügava mulje heas õppimise ja arengukeskkonnast. Kas mitte ei oleks aeg meil teha ühiskondlik programm koolimajade kui õppimiskeskkonna analüüsiks ja ümberkujundamiseks? Pikad koridorid ja sõjaväeliselt ülesehitatud klassiruumid meie noortest nii kergesti demokraatlikku ühiskonda uskuvate ja aktiivsete kodanike kujunemist ei soodusta. Ning riiklik õppekava tuleb selles valguses kindlasti üle vaadata, rääkimata õpetajakoolituse programmidest.
Millest räägitakse on vaid probleemist, et õpilastele ei taha teadmised ja oskused enam formaalõppe kaudu külge jääda. Seega tuleks alustada esmalt, sellest et määratleda uuesti need kriitilised oskused ja teadmised, et elus toime tulla ning alles siis valida otstarbekas õpetamise viis ja õppimise keskkond.
Nõndanimetatud indigolaste põlvkondadele, keda noorte seas järjest enam, on iseloomulik ennast hariduses ja õppimises näha subjektina; samas palju õpetajad on eelistanud neile omistada objektistaatust. Hea oli lugeda selle nädala Postimehest lugu Waldorf-koolidest ja vabaõppest, milles usaldatakse õpilast ja juhendamine toimub õppimise mitte õpetamise tähe all.
Olen ise külastanud Rakvere erakooli, mille allklasside maja on jätnud sügava mulje heas õppimise ja arengukeskkonnast. Kas mitte ei oleks aeg meil teha ühiskondlik programm koolimajade kui õppimiskeskkonna analüüsiks ja ümberkujundamiseks? Pikad koridorid ja sõjaväeliselt ülesehitatud klassiruumid meie noortest nii kergesti demokraatlikku ühiskonda uskuvate ja aktiivsete kodanike kujunemist ei soodusta. Ning riiklik õppekava tuleb selles valguses kindlasti üle vaadata, rääkimata õpetajakoolituse programmidest.
05 august 2008
Rohkem on vaja nii õppejõude kui ka tudengeid!
Suvele kohaselt on aruteluareenil saanud ruumi ka haridus. Eelarve kitsikus on pannud ühiskonna mõtlema kõigi valdkondade sisu peale. Heade majandusaastate harjumus tagajärgedele ja tulemustele mõtlemata suurendada riigieelarve kulusid, tegi meil laisaks ja on nüüd suureks väljakutseks.
Parim majanduspoliitika on hea hariduspoliitika
Kõlab juba klisheestunud lausena. Vaadates uudiseid, siis jääbki tunne, et sõnadest kaugemale me jõudnud ei ole. Räägitakse küll teadmiste põhisest majandusest, ent haridusvaldkonnas on plaanis eelarvekärped.
Tegelikult ei ole küsimus rahas vaid tahtes: mis eesmärki me soovime saavutada hariduses ja majanduses? Hea idee ei jää kunagi raha taha, aga kehv hariduspoliitika paneb majandusele kindlasti põntsu.
Kvaliteet esikohale
Debatt kõrgkooli õppejõudude ja üliõpilaste arvu kohta võib viia meid absurdsusteni, kust väljapääsuna tabame ennast mõtlemast, et lõppkokkuvõttes on tähtis hoopis inimese võimalused uusi teadmisi ja oskusi omandada ning selle omandamise kvaliteet.
Eesti kõrgkoolid ei ole suutnud adekvaatselt vastata üliõpilaste arvu kasule. Parim näide sellest on õppejõu-üliõpilase suhtarv, mis on õpetamise kvaliteeti ohustavalt väike.
Uus rahastusmudel
Muutmist vajab kõrgkoolide rahastamine ning ühe võimalusena võiks kaaluda üldharidusele sarnaselt iga õppijaga kaasaskäivat pearaha. Õppemaksud võivad olla küll peibutavad, ent kõrgkoolide ressursipuudust tudengite arvu vähendedes nad ei too.
Parim majanduspoliitika on hea hariduspoliitika
Kõlab juba klisheestunud lausena. Vaadates uudiseid, siis jääbki tunne, et sõnadest kaugemale me jõudnud ei ole. Räägitakse küll teadmiste põhisest majandusest, ent haridusvaldkonnas on plaanis eelarvekärped.
Tegelikult ei ole küsimus rahas vaid tahtes: mis eesmärki me soovime saavutada hariduses ja majanduses? Hea idee ei jää kunagi raha taha, aga kehv hariduspoliitika paneb majandusele kindlasti põntsu.
Kvaliteet esikohale
Debatt kõrgkooli õppejõudude ja üliõpilaste arvu kohta võib viia meid absurdsusteni, kust väljapääsuna tabame ennast mõtlemast, et lõppkokkuvõttes on tähtis hoopis inimese võimalused uusi teadmisi ja oskusi omandada ning selle omandamise kvaliteet.
Eesti kõrgkoolid ei ole suutnud adekvaatselt vastata üliõpilaste arvu kasule. Parim näide sellest on õppejõu-üliõpilase suhtarv, mis on õpetamise kvaliteeti ohustavalt väike.
Uus rahastusmudel
Muutmist vajab kõrgkoolide rahastamine ning ühe võimalusena võiks kaaluda üldharidusele sarnaselt iga õppijaga kaasaskäivat pearaha. Õppemaksud võivad olla küll peibutavad, ent kõrgkoolide ressursipuudust tudengite arvu vähendedes nad ei too.
02 august 2008
Mis on Haridus?
"Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud."
Kevade, O.Luts
Need kuulsad sõnad justkui avaksid hariduse oma laias ja kohati hoomamatus olemuses:
- inimese tung uute teadmiste, oskuste ja väljakutsete poole;
- vanemate roll nooremate harimisel ("isaga");
- ühiskonna ehk kooli roll ("koolimajja";
- formaalse hariduse ("tunnid");
- õppida pole kunagi hilja ehk elukestev õpe ("olid tunnid juba alanud").
Ent mis see haridus siiski on?
Veebientsüklopeedias määratletakse haridust teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamise ühiskondliku viisina. Samas tuuakse välja ka teine definitsioon: haridus kui sotsialiseerumise ja kultuuriga kohandumise protsess. Ning lisaks tuuakse esile ka hariduse pigem staatiline omadus: haridus kui omandatud teadmiste, oskuste ja vilimuste kogum.
Formalistlik käsitus
Samas igapäevases keelekasutuses paistab välja haridus just kahe esimese määratluse kaudu ja pigem millegi formaalsena. Räägitakse hariduse omandamisest ehk koolis käimisest ning diplomi saamisest. Mõlemad peegeldavad väga hästi ühiskonnas laiemalt levivat arusaama haridusest kui millestki vormiga piiritletust. Väga hea näide on hiljuti Eesti Ekspressis ilmunud lugu, kus professor Airi-Alina Allaste võrdsustas kõrghariduse magistrikraadiga. Hariduse formalistlikku koolkonda kuulub ka arusaam, et lõpueksamid sh matemaatikaeksam on õppija pädevuste mõõtmiseks (sic!) parimad viisid. Samas elu toob näiteid, kus neile formaalsetele nõuete "mittevastavad" inimesed on väga edukalt toime tulnud ja eeskuju näidanud.
Eesti haridusalane arutelu vajab rohkem sisusse süübimist ning suuremat rõhuasetust tarvilikele ja omandatavatele teadmistele ja oskustele. Õppijakeskne hariduskäsitlus tuleb kapist välja tuua...
Kevade, O.Luts
Need kuulsad sõnad justkui avaksid hariduse oma laias ja kohati hoomamatus olemuses:
- inimese tung uute teadmiste, oskuste ja väljakutsete poole;
- vanemate roll nooremate harimisel ("isaga");
- ühiskonna ehk kooli roll ("koolimajja";
- formaalse hariduse ("tunnid");
- õppida pole kunagi hilja ehk elukestev õpe ("olid tunnid juba alanud").
Ent mis see haridus siiski on?
Veebientsüklopeedias määratletakse haridust teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamise ühiskondliku viisina. Samas tuuakse välja ka teine definitsioon: haridus kui sotsialiseerumise ja kultuuriga kohandumise protsess. Ning lisaks tuuakse esile ka hariduse pigem staatiline omadus: haridus kui omandatud teadmiste, oskuste ja vilimuste kogum.
Formalistlik käsitus
Samas igapäevases keelekasutuses paistab välja haridus just kahe esimese määratluse kaudu ja pigem millegi formaalsena. Räägitakse hariduse omandamisest ehk koolis käimisest ning diplomi saamisest. Mõlemad peegeldavad väga hästi ühiskonnas laiemalt levivat arusaama haridusest kui millestki vormiga piiritletust. Väga hea näide on hiljuti Eesti Ekspressis ilmunud lugu, kus professor Airi-Alina Allaste võrdsustas kõrghariduse magistrikraadiga. Hariduse formalistlikku koolkonda kuulub ka arusaam, et lõpueksamid sh matemaatikaeksam on õppija pädevuste mõõtmiseks (sic!) parimad viisid. Samas elu toob näiteid, kus neile formaalsetele nõuete "mittevastavad" inimesed on väga edukalt toime tulnud ja eeskuju näidanud.
Eesti haridusalane arutelu vajab rohkem sisusse süübimist ning suuremat rõhuasetust tarvilikele ja omandatavatele teadmistele ja oskustele. Õppijakeskne hariduskäsitlus tuleb kapist välja tuua...
Tellimine:
Postitused (Atom)